Eurütmist tantsib loori lehvides noote ja häälikuid

Merje Malkki näitas toimetuses, kuidas loor annab edasi eurütmialiikumise kaja. Foto: Margus Ansu

Kerge on ette kujutada klaveril do-noodi mängimist. Lihtne on ütelda a-tähte. Kas on aga võimalik do ja a, teised noodid ja häälikud, sõnad ja akordid, kirjandus ja muusika tuua vaataja ja kuulaja ette tantsuga?

Selline imelik võimalus on olemas. Päriselt ka. Igaüks saab seda vaadata Eesti-Soome eurütmiakoolituse lõpukursuse etenduses eeloleval laupäeval Sadamateatris.

Mis on eurütmia? Üks kursuslasi ja etenduses osalejaid Merje Malkki võtab vastuse kokku paari sekundi ja kolme sõnaga: eurütmia on liikumiskunst.

Pikemaks seletamiseks kulub tal vähemalt pool tundi. Ja peale selle veel mõni minut eurütmisti kostüümi selgapanemiseks, et tuua sõnalisse valgustustöösse praktilisi näiteid.

Siidist looriga

Kui Merje Malkki on pannud selga siidist kleidi ja loori ning jalga pehme tallaga puuvillased sussid – see on klassikaline eurütmisti riietus –, saab ta muu hulgas näidata, kuidas loor annab edasi liikumise järelkaja. Sealjuures tuletab tema liikumine meelde midagi antiikset.

Ja nii ongi. Kui eurütmia sündis 1920. aastatel antro­po­soofilises liikumises, oli üheks aluseks vanakreeka templitants.

Ühtaegu tuletavad eurüt­misti liikumine, kehahoiak ja käte asend meelde moderntantsu ja ka balletti. Mille poolest eurütmia neist siiski erineb? «Eurütmia proovib leida üles muusika objektiivsed elemendid ja tantsib muusikat ennast,» ütleb Merje Malkki.

Kui eurütmist soovib midagi muusikast liikumiskunsti teosena esitada, uurib ta helitööd põhjalikult, kuni üksikute nootideni välja. Samamoodi on poeesia ja proosaga, kus elementideks on täis- ja kaashäälikud ning nende ühendid. «Me tahame selle kõik panna kunstilisse tervikusse,» ütleb ta.

Eestis on seda liikumiskunsti olnud võimalik vaadata harva, Merje Malkki teada viimase kümne aasta jooksul kaks-kolm korda avaliku etendusena. Ja seni aina välismaalaste esituses.

Koolituse lõpusirgel

Kümmekond aastat tagasi oli üks selline etteaste Vanemuise väikeses majas, kuid seda ta ei käinud vaatamas. Toona ei tundnud Tartu Ülikoolis eripedagoogikat õppinud ja praegu Eesti-Soome eurütmiakoolituses finišisirgele jõudnud tartlanna eurütmia vastu huvi.

Millest siis huvi tekkis? «Et ma õpetasin Tartu Maarja koolis vaimupuudega lapsi, siis olin ma seotud waldorf­pe­da­googika erivajadustega lastele mõeldud suunaga. Sealjuures oli palju juttu eurütmiast, sest waldorfkoolis on eurütmia kohustuslik õppeaine. Aga üheski Eesti wal­dorf­koolis ei olnud eurütmisti.»

Sellise erialaga inimesi on praegugi Maarjamaal vähe, teadaolevalt vaid kaks.

Ühel hetkel märkas Merje Malkki väikest kuulutust, mis ringles Eestis. Soomlased olid otsustanud teha eriprojekti eurütmia õppimiseks täiskasvanutele, aga et huvilisi leidus Soomes väga vähe, otsisid nad kolleege Eestist lisaks.

Alguses tuli käia õppimas kaks korda kuus nädalavahetuseti, üks kord Tallinna lähedal Aruküla mõisas ja teine kord Helsingis Snellmanni Kõrgkoolis. Ja niimoodi neli aastat.

«Meie eriprojekt ei olnud finantsiliselt ühegi suure kooli all ning me pidime ise katma transpordikulud ja õppejõudude tasu ja elamisraha,» nendib Tartu Maarja Tugikeskuse praegune eripedagoog-õpetaja Mer­je Malkki. «Alguses 180 eurot kuus ja praegu, viimasel aastal, kui me teeme igapäevast tööd, 270 eurot kuus. Õnneks on meil olnud väga head toetajad.»

Eurütmisti diplom

Eurütmisti diplom juba paistab. Sellega võib minna Oslo Eurütmiakõrgkooli magistrantuuri, aga võib ka alustada tööd lastega koolis või lasteaias, ent ka täiskasvanud harrastajate rühmadega, ning teha kunstilist eurütmiat.

Just viimast ongi võimalik vaadata eeloleval laupäeval Sadamateatris. See on diplomietendus, mis annab õppejõududele alust langetada lõplik otsustus eurütmistide küpsuse kohta.

Muusika, luule ja liikumiskunst
• Anja Riska ja Jostein Aarbakke juhendatav Eesti-Soome eurütmiakoolitus esitleb lõpukursuse töid eurütmia erialal tantsuetenduses, mis kestab koos vaheajaga poolteist tundi.
• Etendused on 12. juunil kell 18 Tartu Sadamateatris, 13. juunil kell 18 Ugala teatris ja 15. juunil kell 19 Salme kultuurikeskuses.
• Etenduses kõlab muusikat ja luuletusi.
• Eurütmiseerivad Anne Jormola, Irmeli Kan­niai­nen, Annika Ravila, Pille Ilmand-Timmerman, Kadri Kont, Helvi Kolkanen, Merje Malkki, Virgi Ojap ja Karmen Püü.
Allikad: Ugala ja TPM