/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2010/06/08/383104t1h1ae7.jpg)
Rohkem kui seitse kuud on möödas ajast, mil tartlased pääsesid viimati kuiva jalaga läbi Kroonuaia silla alt. Lootust on, et lähipäevil saavad jalakäijad silla mõlema otsa alla rajatud kõnniteed tagasi.
Jõgi annab Kroonuaia silla aluse kõnnitee tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emajõe voogusid hakkasid kergitama juba mullused sügisvihmad ning detsembri alguses ujutas vesi kõnniteed üle. Sajud jätkusid ja vesi ei taandunud. Järsku saabunud talv jättis kõnnitee jääkaane alla ning linnavalitsus piiras teed lintidega, andes mõista, et silla alt läbi jalutamine on ohtlik.
Talv oli erakordselt lumine ning kevadised sulaveed lõid viimase poolsajandi Emajõe veetaseme rekordi – 330 sentimeetrit üle kokkuleppelise nulltaseme.
Ikka kõrge
Eile hommikul mõõtis Tartu kesklinnas asuv automaatne hüdroloogiajaam Emajõe veetasemeks 178,3 sentimeetrit üle kokkuleppelise nullpunkti. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloogi Ene Randpuu sõnul on veetase ikka veel tublisti üle keskmise.
«Emajõgi on umbes 60-70 sentimeetrit kõrgem praeguse aastaaja keskmisest. Vesi alaneb küll üks-kaks sentimeetrit ööpäevas, kuid tundub, et ka juuni lõpuks ei jõua jõgi tavalisele tasemele,» rääkis Randpuu. Kui vihma sajab sama palju kui ööl vastu eilset, võib langus asenduda uue tõusuga.
Vett hoiab üleval Peipsi järv, mis langeb tänavu erakordselt aeglaselt, lisas hüdroloog.
Paisutav Peipsi
Randpuu selgitusega on ühte meelt ka tema kolleeg Narva-Jõesuust, kohaliku hüdroloogiajaama juhataja Toomas Pruul. Nimelt püsib Peipsi järve vesi juba enam kui kuu aega peaaegu samal tasemel.
«Vasknarva mõõtejaamas on vesi kuu ajaga langenud 16 sentimeetrit. Sellise tempoga taandudes jõuab vesi oma normaalsesse seisu ehk alles juuli lõpus,» oletas Pruul.
Rekordkõrgusest jäi Peipsi tänavu küll madalamaks, kuid kaldad olid üle ujutatud ja on paiguti siiani.
Hüpotees, nagu mõjutaks järve veetaset Narva jõe hüdroelektrijaam, ei pea Pruuli kinnitusel paika. Peipsi veetase Vasknarvas ja Narva veehoidlas erinevad teineteisest seitse meetrit.
«Vett on lihtsalt palju. Soodest immitseb seda veel kaua,» ütles Pruul.
Kulud kokku liitmata
Tartu üleujutuse tõrjumise ja tagajärgede likvideerimise kahjud võivad ulatuda miljoni kroonini, on varem välja öelnud linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.
«Üleujutust meil eelarves kirjas ei olnud,» selgitas välislähetuses viibiva Haagi asetäitja Andres Pool. «Olemasolevaid vahendeid tuli kombineerida ja puudujääkidele katet küsida linna reservfondist.»
Ligi paarsada tuhat krooni läks maksma vee jõkke tagasi pumpamine Supilinnas ning Liiva tänaval. Kõnniteede ja tänavate puhastamine ning remont aga alles käib.
Täpseid kulusid pole linnavalitsus veel kokku arvestanud ning isegi kui seda teha, poleks summa lõplik, kuna osa töid on veel ees.
Ühes Emajõe tänava remondiga tugevdatakse killustiku ja mulla seguga Supilinna kaitsvat kaldakindlustust. Pinnast tuleb viia ka puude alla, kuna need ähvardasid suurveega jõkke kukkuda.
Põhjalikumat ülevaatamist nõuab ka Ülejõe pargis varisenud kallas. «Kes teab, äkki koorub midagi veel välja,» arvas Pool.
Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp märkis, et teatud kulusid tõi uputus ka vee-ettevõttele. Kui suurt raha see nõudis, on aga kokku löömata, kuna osa suurveega seotud töid alles ootab. Sajuvee kanalisatsioon on veel mõnes kohas suletud, sest jõgi on ikka liiga kõrgel, selgitas Kapp.