Audit Tartu kunstimuuseumis avastas eksimusi

Tartu Kunstimuuseum Foto: Margus Ansu / Postimees

Tartu kunstimuuseumist kultuuriministrile saadetud kiri, mis väljendas rahulolematust kümme kuud direktoriametis olnud Rael Arteli ümberkorralduste ja suhtlemislaadi üle, tõi endaga kaasa pärast auditit ulatusliku tegevuskava.

Tartu kunstimuuseumis tehtud audit on lõpule jõudnud. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits teavitas auditi tulemustest esmaspäeval muuseumi kollektiivi. Ministeeriumi avalike suhete nõuniku Katrin Arvisto andmeil on tulemustest räägitud ka Rael Arteliga.

Toimetusele saadetud auditiaruande kokkuvõttest ilmneb, et ehkki auditi ajend oli töötajate poolt ministrile tehtud esildis, hinnati kunstimuuseumi töö korraldamist laiemalt.

Algus aastaid tagasi

Auditis ilmnes, et muuseumi tegevuse korraldamine vajab olulisi täiendusi. Valdav osa auditis välja toodud eksimustest on alguse saanud juba aastaid tagasi ega tulene praeguse direktori otsustest ja tegevusest.

Olukorra lahendamiseks on vaja korraldada paremini nii raamatupidamisarvestust, eelarvestamist kui ka finantsjuhtimist. Samuti tuleb pidevalt jälgida ja analüüsida tulusid-kulusid, pidada kinni tööajast ja jälgida tööülesannete nõuetekohast täitmist. Tarvis on ka parandada varade hoiutingimusi.

«Muuseumi direktor on asunud organisatsiooni arendama, kuid praegu kutsub iga muutus esile vastureaktsiooni,» on kirjas auditi kokkuvõttes. «Kolleegidega tihedama ja avatuma suhtlemise ning pideva informatsiooni vahetamisega saab kaasata kogu muuseumi kollektiivi organisatsiooni arendamise protsessi.»

Muuseumi töötajad on audiitorite arvamusel pikaajalise kogemusega oma ala asjatundjad, kes on organisatsioonile väärtuslikud ja vajalikud. Muuseumi struktuur on ajakohastatud. «Struktuurile vastavalt tööülesandeid (ümber)jagades on tagatud muuseumi põhikirjaliste eesmärkide täitmine,» on märgitud kokkuvõttes.

Kuid personalivaldkonna dokumentatsioon vajab ülevaatamist, nüüdisajastamist ja kehtiva struktuuriga vastavusse viimist. Osaliselt on töölepingu muudatused vormistamata ja/või kinnitamata ning ametijuhendid uuendamata. Palgasüsteem ei ole piisavalt läbipaistev.

Eelarvet, mis hõlmaks muuseumi kogu tegevuse tulusid ja kulusid, Tartu kunstimuuseumis ei koostata, nagu ka eelarve muudatusi ja lisaeelarvet ning eelarve täitmise aruannet. Eelarves ei kajastata ka kavandatavaid projektitoetusi ja nende arvelt tehtavaid kulutusi.

Sularahatehingute poole pealt leidis audiitor, et kunstimuuseumi «Kassaoperatsioonide teostamise kord» ei kirjelda piisavalt ja täielikult kassa dokumenteerimise ja turvanõudeid. Sätestatud ei ole annetuspurkide (-kastide) paigaldamine ja sinna laekuva raha arvestamine.

Kunstimuuseumi omatulu koosneb peamiselt piletimüügi ja trükiste müügi tulust. Piletimüügist laekuva tulu analüüsimiseks ei ole audiitori arvates piisavalt infot, sest puudub muuseumipiletite analüütiline arvestus piletikategooriate kaupa.

Ja lõpuks – tegelikult on see kõige olulisem – leiavad audiitorid, et Tartu kunstimuuseumi «museaalide ja raamatute säilimise tagamise osas puudub kindlus, sest kogude hoiutingimused ei ole sobivad». Ning et muuseumi Vallikraavi tänava hoone ehituslik seisukord on teadmata, tuleb teha ehitusekspertiis.

Auditi eest vastutab ministeeriumi siseauditiosakonna juhataja Merili Õismaa. Kuidas võrrelda selle auditi tulemusi mõne teise samalaadsega?

«Erinevates asutustes läbiviidud auditid ei ole otseselt võrreldavad, sest ulatus ja temaatika on iga kord erinev,» kommenteeris Õismaa. «Audiitorite hinnangul Tartu kunstimuuseumi tegevuse korraldamine toimib, kuid vajab olulisi täiendusi.»

Tänavu on kultuuriministeeriumi siseauditiosakond kavandanud viie muuseumi auditeerimise.

Tegevuskava 1. juunini

Asekantsler Tarvi Sitsi sõnul on ta direktor Rael Arteliga kokku leppinud, et kõige olulisemad auditiga välja tulnud vajakajäämised tuleb teha korda hiljemalt 15. maiks.

Ettepanekutest lähtudes on koostatud tegevuskava, mille täitmist kontrollib siseauditiosakond ja esitab ministrile seisukoha 1. juuniks. Kunstimuuseumi juhtimist puudutavates küsimustes nõustab Rael Artelit sel ajal Eesti ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis.

Jaanuarist juunini

• 29. jaanuaril saabus kultuuriministrile Tartu kunstimuuseumi kollektiivi esildis.

• Esildis sai aluseks auditile, mis toimus 3. veebruarist 12. märtsini.

• Kõige olulisemad auditist ilmnenud eksimused tuleb teha korda hiljemalt 15. maiks.

• Koostatud on tegevuskava, mille täitmise kohta teeb siseauditiosakond kontrolli ja esitab ministrile täiendava seisukoha 1. juuniks.

Allikas: kultuuriministeerium