Koolivõrgus ümberkorraldusi plaaniv Põltsamaa linn pakkus riigile välja uuendusliku idee: linna gümnasistid ning mõne kilomeetri kaugusel asuva ametikooli õpilased võiksid õppida ühes majas.
Põltsamaa plaanib koolide ühendamist
25. märts 2014, 19:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gümnaasium ja ametikool teevad juba praegu tihedat koostööd, rääkis Põltsamaa linna haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni. Näiteks saavad gümnaasiumiõpilased ametikooli kaudu autoõpetust.
Tulevikus võiks linnavalitsuse seisukohalt olla side kahe kooli vahel veelgi tihedam. Sündida võiks lausa ühine hariduskeskus, kus senisest paremal järjel oleks üldharidus, kuid rikkalikum ka erinevate õppesuundade valik.
Kulud väiksemad
Taolise ettepaneku põhjus ei peitu üksnes õppetöö sisulise poole parandamissoovis, vaid ka selles, et rahvastikuprognoosid ei anna põhjust rõõmustada. Nimelt näevad prognoosid ette, et kuue aasta pärast on õpilaste arv Eestis võrreldes praegusega langenud ligikaudu 30 protsenti. See tähendab, et Põltsamaal praegu gümnaasiumiastmes õppiva 172 noore asemel võib kuue aasta pärast alles olla sadakond õpilast.
Niisiis näeb tulevikuks seatud eesmärk ette panustada kokkuvõttes vähem majakarpide kütmisse. Seda, kas ühendasutusele on tarvis ehitada uus koolimaja või mitte, tuleb hakata alles arutama, märkis Suni.
«Põltsamaal on koos spordihoonega moodustunud teatav hariduslinnak. Seega eelistab linn, et tulevane ühendasutus asuks linnas,» rääkis Suni.
Põltsamaa ametikool on samas avaldanud arvamust, et ühendasutus võiks asuda siiski nende territooriumil Väike-Kamari külas, näiteks ajaloolises Aleksandrikooli hoones. Ametikooli linnak ja Põltsamaa ühisgümnaasium asuvad teineteisest linnulennul umbes kolme kilomeetri kaugusel.
Kui liita praegune ühisgümnaasium ning ametikooli 350 õpilast, võiks ühendatud hariduskeskuses õppida tulevikus umbes 500 noort.
Keskuse väljaarendamiseks on Kadri Suni kinnitusel võimalus kasutada Euroopa Liidu algava rahastusperioodi vahendeid.
Planeeritud 240 miljonist eurost pool on mõeldud riigigümnaasiumide võrgu väljaehitamiseks. Ülejäänud pool aga põhikoolide jaoks. Põltsamaa loodabki toetust nii tulevasele ühendgümnaasiumile kui ka linna alluvusse jäävale põhikoolile.
Riik kaalub
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula kinnitusel on koolide ühendamise mõte üsna uus. Hiljutisel kohtumisel haridus- ja teadusministeeriumiga käidi idee välja ning pärast seda on edastatud lisadokumente kuni kooli ehitusdokumentideni välja.
Ühisgümnaasium tegutseb praegu kahes majas. Neist ühes asuvad nooremad õpilased klassides esimesest kuuendani ning teises majas vanemad seitsmendast kaheteistkümnendani.
Lisaks eelnimetatud spordihoonele on koolimajade juures olemas ka internaat ja noortekeskus. Ka direktori arvates sobiks ühine koolimaja paremini Põltsamaa kesklinna.
Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Jüri Sasi ütles, et idee on õhku visatud ning see tundub atraktiivne nii kohalikele haridusvaldkonna inimestele kui ka riigile. Ühelt poolt saaksid ametikooli õpilased nii osaleda tundides spetsiaalsetes matemaatika-, füüsika- ja keemiaklassides, gümnaasiumiõpilased aga ametikooli õppebaasides.
Eestis pole tema sõnul varem taolisi ühinemisi olnud, kuid näiteks Soomes töötavad mitmed ametikoolid ja üldhariduskoolid kenasti koos.
Veel lisas Sasi, et riigil on olemas raha Põltsamaa ametikooli remondiks. Kaalumise koht on aga, kas investeerida see raha linna või valda.