Et suured reformid on alati valulikud, tuleks alustada ühiskonna arengu jaoks kõige perspektiivsematest õppeainetest – esmalt ettevõtlusõppest.
Junior Achievementi arengufondi tegevdirektor Epp Vod-ja tõstatas selle teema juba neli aastat tagasi ning sellest saadik on ilmunud hulk artikleid, kuid tulemust ei paista.
Ettevõtlusõppe all ei pea ma silmas ainet, kus õpetatakse, kuidas saada ettevõtjaks. Paljud ettevõtjad ütlevad, et sellist asja polegi võimalik õpetada. Aga kõigile saab õpetada, kuidas mõista ettevõtluse toimimist.
Sellise õppeaine formaat ei pea olema kaugeltki nii põhjalik, nagu seda on kirjeldatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, kuid see peaks võimaldama reaalelulisi rakendusi.
Kõik meie seast ei peagi saama ettevõtjateks, kuid kõik meie ühiskonna liikmed peavad mõistma, kuidas ettevõtlus toimib. Praegu kannab paljudes põhikoolides ettevõtlusõppe rolli majandusõpetus, kuid see õppeaine on praegusel kujul liialt akadeemiline – ettevõtlusõpe peaks olema eelkõige praktiline ning oma roll peaks seal olema ka ettevõtjatel.
Ettevõtlusõppe põhikooli toomise tähtsust on raske üle hinnata. Iga aastal astub põhikooli lõpetanud noori tööturule, olgu siis kooli kõrvalt, ajutiste töötajatena suvel või ka püsivalt, kuid need noored ei pruugi mõista tööturu toimimisloogikat.
Samuti asub iga aasta kutsekoolidesse õppima tuhandeid noori, kellest saavad tublid spetsialistid, kuid kas nende erialavalik poleks lihtsam, kui nad tunneksid turgu, kuhu nad tööle asuvad?
Kas ettevõtlusalase hariduse nõrkus seletaks seda, miks CV Keskuse tehtud uuringu järgi on näiteks 800-eurose brutopalgaga nõus töötama vaid 22 protsenti noormehi?