Rebase tänava lõppu kerkib suur elurajoon

Eskiislahendus näeb Rebase 23a krundile ette kuni kuuekorruselisi kortermaju, kokku 307 korteriga. Foto: arhitektuuribüroo Pluss OÜ

Lemminkäinen Eesti AS kavandab Tartusse Rebase ja Siili tänava nurgale ligi kuue hektari suurust uuselamurajooni. Maatükile on plaanis ehitada kaheksa kortermaja kokku 307 korteriga.

Eelmisel nädalal linnavalitsuses heakskiidetud detailplaneeringu eskiislahenduse järgi on alale kavandatud kaks üldkasutatava maa ja kaheksa korterelamumaa krunti. Linna üldplaneeringu järgi on piirkonnas lubatud kuni kuuekorruselised elamud.

Lisaks korteritele näeb praegune lahendus ette alale ka lastehoidu ning toitlustus- ja teeninduspindu. Hooned ise on paigutatud krundi äärtesse selliselt, et keskele tekiks roheline ruum, mida ei sega parkivad autod ning kuhu ei kostaks Turu tänava liiklusmüra.

Haljasalale on kavandatud veesilm ja kelgunõlvaga mänguväljak.

Lemminkäinen Eesti AS ostis nimetatud krundi ära kümmekond aastat tagasi. «Algul olime rentnikud, siis omanikud. Arendamisega hakkasime tõsisemalt tegelema paar aastat tagasi,» rääkis Lemminkäinen Eesti ASi lõuna osakonna juhataja Lembit Paas.

Pika perspektiiviga

Paasi sõnul tuligi elamurajooni idee otseselt linna üldplaneeringust, mis näeb ala elamumaana. Varem asus krundil firma asfalditehas. «Meie kolisime oma tehase ära siis, kui Siili tänavale hakati esimest maja ehitama. Piltlikult öeldes oli meie tehas nende akna all ja nad ei oleks saanud muidu ehituslubagi,» meenutas Paas.

Praegu hoiab Lemminkäi­nen territooriumil oma tehnikat ja ehitusmaterjali, kuid tootmist enam ei käi. Kavandatavat elamurajooni võib Paasi sõnul nimetada lausa omaette linnaosaks. «Päris suur ja uhke asi ning pika perspektiiviga,» lausus ta.

Millal esimese kortermaja ehitus alata võiks, ei julgenud Paas pakkuda. «Ei tea veel, aga põhimõte on sama, mis Vikerkaare elamurajoonis ehk ehitame vastavalt nõudlusele. Praegu ei oska öelda, kas turusituatsioon on ikka selline, et kohe ostma tormatakse,» lausus Paas ning oletas, et kogu rajooni väljaehitamine võtab vähemalt kümme aastat.

Planeeringu järgi on ala arendustegevus jagatud etappidesse ning esimeses järjekorras ehitatakse välja Siili tänava poolsed majad.

Linna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku ütles, et detailplaneeringu eskiislahendusega probleeme polnud ning kõik arutati arendajaga enne läbi.

Ainukesena mainis Ranniku, et enne planeeringu kehtestamist tuleb ära lahendada Rebase ja Turu tänava ristmiku probleem.  

«Sinna oleks valgusfoori vaja,» lausus Ranniku, kuid ei olnud veel valmis ütlema, kelle kuludega tuleks see ehitada. «See on läbirääkimiste küsimus, praegu on alles planeeringu avalikustamine.»

Hea asukoht

Ranniku sõnul pole nii suurt elurajooni arendust kesklinna läheduses varem olnud. «See ei ole ehitamine põllu peale ja see pole ka üheaastane arendus. Koht on väga hea juurdepääsuga ja kui tulevikus mööda jõe kallast ka kergliiklustee tuleb, siis kesklinnast väga kergesti kättesaadav,» lausus Ranniku.

Eskiislahenduse koostas Arhitektuuribüroo Pluss OÜ ning selle arhitekt on Indrek Allmann. Tema tööde hulka kuulub ka palju kiidetud Tulbi-Veeriku elamukvartal.

«Emotsionaalses mõttes oligi see töö mulle paljuski jätk Tulbi-Veeriku kvartalile, mis on uue Eesti üks esimesi tervikliku keskkonnaplaneeringuga kvartaleid. Hoonete vahele on teadlikult jäetud roheala ja liiklus on suunatud väljapoole,» rääkis Allmann.

Arhitekti sõnul kasutas ta Rebase tänava planeeringut tehes Tulbi tänava kogemusi ja üritas neid edasi arendada. «Selle koha väärtus on ju jõeäär ja rohelus. Kaalutud sai ka seda, kui kõrged on hooned ja et oleks tagatud jalakäijate peamiste liikumissuundade läbipääs,» selgitas Allmann.

Detailplaneeringu avalik arutelu on 9. aprillil.