Konnapäästjad seavad ämbreid valmis

Mullu koguti maanteeservadest 17 200 konna. Foto: Priit Simson

Hoolimata heitlikust ilmast on «Konnad teel(t)!» ettevõtmise vabatahtlikud juba ämbrid valmis pannud, sest kahepaiksete rände võib vallandada esimene soe vihmasagar.

Eile õhtul kogunes seltskond talgulisi ühes Supilinna garaažis, et teha korda umbes 600 meetrit konnatõket. Seda tõket läheb vaja kahepaiksete rände kõrgajal.

Nimelt panevad vabatahtlikud selle maantee äärde üles ning looduse sunnil veekogu poole teel olevad konnad jäävad tõkke taha pidama. Sealt saab neid kerge vaevaga ämbrisse korjata ning viia ohutult üle tee.

Konnad ja teised kahepaikseid talvituvad veekogudes või maasse kaevunult. Kevade saabudes nad ärkavad ning suunduvad veekogudesse, kus nad on harjunud paljunema. Kuna tänavune talv pakkus kohati ootamatult kõrgeid soojakraade, alustasid mõned konnad rännet juba veebruaris. Nemad paraku hukkusid.

«Teoreetiliselt on võimalik, et konnad liiguvad juba lähipäevil,» märkis kampaania «Konnad teel(t)!» koordinaator Mari Kartau. Eile tulid teateid, et Piibe maanteel alustasid konnad juba rännet.

Eestimaa looduse fondi (ELF) eestvedamisel kogunevad vabatahtlikud juba mitmendat aastat neil Eesti maanteelõikudel, kus konnade ränne on kõige intensiivsem ning kus autorataste all võib muidu hukkuda tuhandeid loomakesi.

Tänavu on konnatalgud kavas juba tuttavates kohtades, nagu Leie-Oiu teelõigul Võrtsjärve ääres ja Piibe maantee alguses Tammikul. Samuti Kiisa ja Nelijärve kandis, Viljandis ja Abja-Paluojal, Matsalus, Kuremäel, Koerus ning mujalgi, loetles Kartau.

Taas ollakse valmis konni päästma ka Tartu külje all Aardla poldril ning uue kohana päris Tartu linnas, Ihaste teel.

Enamik ettevõtmises vajaminevast tööjõust on juba olemas. Eesti eri paigus on valmis 20 talgukorraldajat, 64 inimest on teatanud ELFile soovist osaleda ning tegelikult on inimesi talgutega liitumas märksa rohkemgi. Huvilistele korraldati 15. märtsil Tartu loodusmajas ka vastav koolitus. Kui keegi soovib siiski veel talgutel osaleda, saab võtta ühendust talgujuhtidega, kelle kontaktandmed on fondi veebilehel.

Mullu kogusid vabatahtlikud maanteeservadest kokku ja viisid teisele poole teed üle 17 200 konna. Kartau sõnul on ka sel korral plaanis kõik kahepaiksed üle lugeda ning teaduse huvides määratakse ära ka nende liik.