Tartu mehed tahavad katta linna targa võrgustikuga

Taavi Lulla (vasakult), Silver Bohl ja Gert Post on sõpruskond, kes püüab turule tulla linnaruumi targa võrgustiku lahendusega, mis aitaks leida nii ekslema sattunud vanaemasid kui varastatud jalgrattaid. Võrgustiku ehitamiseks kasutatakse blutooth-kiibiga ja antenniga trükiplaate, mida Post käes hoiab. Foto: Margus Ansu

Kui tartlane Gert Post möödunud suvel sõbral Kalamajas külas käis, oli sealset asumit tabanud just suur jalgrattavarguste laine. Sõbra mure pani Posti peas idanema idee, millest tänaseks on välja kasvanud idufirma Heimdallr Smart Networks.

«Kalamajast pihta pandud rattaid ei saadudki kätte. Statistika järgi varastatakse Inglismaal igal aastal üle 100 000 jalgratta ja neist tagasi saadakse vaid 7000. Kõigest seitse protsenti! Politsei andmetel on Tartu Eesti jalgrattavarguste pealinn.»

Need on vaid mõned Posti loetletud faktid, mille tõttu ta usub, et tema loodud idufirmale on turgu ja sellest võib tulevikus kasvada midagi väga suurt.

Posti rattavaraste püüdmise idee on järgmine: linn kaetakse targa võrgustiku ehk hunniku pisikeste seadmetega, mis oskavad omavahel suhelda ja infot vahetada. Jalgrattaomanikele pakutakse aga võimalust oma rattaraami sisse paigaldada pisike seade, mis linnas liikudes targa võrgustiku kontrollpunktidest möödumisel endast sellele teada annaks.

Saades jalgrattalt signaali, saadab tark võrgustik info, kus ja mis kell jalgratas liikus, kõige ökonoomsemat teed pidi peajaama, kus see salvestatakse andmebaasi.  

«Nendest väikestest plaatidest see tark võrgustik koosnema hakkabki,» lausus Post, kui osutas laua peal hunnikule rohelistele bluetooth-kiibi ja antenniga trükiplaatidele.

Kiirendiprogramm abiks

«Kui inimesel jalgratas ära varastatakse saab ta oma mobiilirakenduse järgi teada, mis kell ja kus tema ratas liikus ja liikumist ka reaalajas jälgida,» rääkis Gert Post. Saades teada, kus jalgratas asub, tuleb inimesel vaid otsustada, kas minna sellele järele üksi või politseiga.

Targa võrgustiku ideed on aidanud tarkavaraarenduses end koduselt tundval, mängustuudio Frozen Kindom asutajal Gert Postil arendada tema sõbrad riistvaraarendusega tegelev hüdrotehnika insener Taavi Lulla ja turundusega tegelev Silver Bohl.

Rahaliselt on targa võrgustiku ideed aidanud meeskonnal arendada aga idufirmadele keskendunud eelkiirendiprogrammi Buildit Beta.

Peagi selgub, kas mehed saavad linnavõrgustiku ideed arendada edasi ka kohe algavas eelkiirendile järgnevas kolmekuulises kiirendis. «Edasi arendame me oma ideed igal juhul. Usume, et sellel on tulevikus turgu,» kinnitavad nii Post, Bohl kui ka Lulla.  

Juba sel suvel loodavad mehed Tartus katsetada ka targa võrgustiku juhtprojekti. Kesklinna katmiseks targa võrgustikuga kulub nende esialgsel hinnangul mitte rohkem kui kolmtuhat eurot. Kui see õnnestub ja tööle hakkab, soovivad nad tulevikus oma lahendusega jõuda juba ka näiteks Kopenhaagenisse või Amsterdami.

Palju rakendusvõimalusi

Meestele annab kindluse oma ettevõtte edukuses ka see, et enda sõnul näevad nad targa võrgustiku lahendusel «miljonit rakendusvõimalust».

Sama anduri, mille saab jalgrattaraami sisse paigaldada, võib näiteks ka neile vanainimestele, kes tihti ära kaduma kipuvad, mantli külge kinnitada või lapsele koolikotti pista.

«Kasutusvõimalustel tegelikult pole piire, sest linna paigutavate seadmete külge võib panna ka erinevaid andureid, mis võivad mõõta mida iganes,» selgitas Gert Post.

Võimalust, et arendatav võrgustik tulevikus inimeste privaatsust võiks riivama hakata, arendajad ei näe.

«Oleme juba algusest peale tõesti ka sellele mõelnud, et ühel hetkel ei tuleks USA valitsus uksele koputama ja ütlema: nii, poisid, nüüd annate oma võrgustiku andmed siia ja me hakkama ise jälgima, kus teil need inimesed siin ratastega sõidavad. Meie andmeside on krüpteeritud. See tähendab, et seadme asukohta on võimalik teada saada vaid selle omanikul,» rääkis Silver Bohl.

Lisaks linnas targa võrgustiku loomisele arendati Buildit Beta raames veel teisigi ideid.

Üks meeskondadest tegeles mehitamata õhusõidukite arendamisega, mis oleksid võimelised näiteks katkiseid elektriliine tuvastama.

Teine tegeles aga nutikate elektripistikute välja töötamisega ja kolmas otsis lahendust, kuidas erinevaid uksekaarte koondada.