/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2009/11/30/275057t1hc731.jpg)
Tartu linnapeal Urmas Kruusel võttis pool aastat otsimist, enne kui lõpuks leidis väikeste lastega perele kohase korteri, kus oleks nii rõdu kui panipaiku.
Linnapea korteriotsingud kulgesid vaevaliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Midagi ju pakkuda on, aga kui hakkad endale sobivat otsima, selgub, et on päris keeruline leida,» nentis Kruuse, kes nüüd juba paar kuud elab neljatoalises rendikorteris.
Linnapea selgitusel oli tõrkekohti palju. Näiteks see, et väikeste lastega perele oleks kõrgemas majas hädavajalik lift, et saaks lapsevankriga liikuda. Peaks olema rõdu, kuhu saab lapse värske õhu kätte magama panna või kus saaks pesu kuivatada.
Maja lähedal peaks olema mänguväljak ja looduskeskkond jalutamiseks, samas peaks lähedal olema kauplus. Ja mis ka väga tähtis, peab olema elementaarne panipaik, kuhu panna laste ja enda jalgrattad, suusad ja muu selline.
Rohkem läbimõeldust
«Mõnes majas ei ole sellele üldse mõeldud. Kellele need ehitatud on? See oli tõeline katsumus ja probleem,» rääkis Kruuse.
Tema pere soov oli, et eluase oleks kesklinnale lähedal, et vähendada auto kasutamise vajadust. Ka see tegi sobiva koha leidmise keerulisemaks.
«Ma otsisin väga kaua, tegelesin sellega peaaegu pool aastat. Asi poleks olnud lihtsam, kui ma tahtnuks korterit osta. Samad probleemid,» jutustas linnapea. «Olgem ausad, arvutiekraanil on tänapäeval piisavalt infot, nii et teatud korteritesse ei ole mõtetki kohale minna.»
Üles kerkis Kruuse sõnul ka ohutuse teema seoses treppidega: «Kui elad väikeste lastega ja korter on kahel tasapinnal, siis korterid, kus on avatud trepp, ilma käsipuuta, ei tule kõne allagi.»
Lõpuks, märkis ta, taandub kõik sellele, kas korter on lahendatud funktsionaalselt, mille puhul mõõdupuuks on see, kas selles korteris on mugav elada või pole.
Ta rääkis, et tema maitsega ei lähe kokku esikus lahtiselt rippuvad ülerõivad – need peaksid olema kapis, kuid mõnel pool ei ole sellist kappi sisse ehitatud ja pole ka ruumi seda panna.
Tuginedes Soomes ehitusmessil saadud muljetele, väitis linnapea, et korter võib olla ka väike ja mitmel tasapinnal, aga siiski funktsionaalne: on koht pesu kuivatamiseks, rõdu, rataste hoiukoht ja muud panipaigad. Ning elamuid ehitades on mõeldud ka ümbrusele, et lastele oleks mängunurk ja kõigile tajutavalt privaatne nn oma hoov ka suures asumis.
«Ma küll eeldan, et kes täna müüa tahavad, peavad asju teisiti lahendama ja läbi mõtlema, et korter oleks perele sobiv,» ütles linnapea. «Ka elamuehitus peab linnas toetama perekesksust.»
Ongi probleemid
Linnapead korteriotsingutel abistanud Tõnisson Kinnisvara juhataja Sulev Puusaar rääkis, et Kruuse perele sobiva korteri leidmine oli tõesti keeruline.
Ühelt poolt ka seepärast, et neljatoaliste korterite rentimine ei tasu majanduslikult ära, kasum jääb väikeseks. Puusaar lausus, et mõne aasta eest sai 80–100-ruutmeetrise korteri eest 8000 kuni 10 000 krooni kuus, kuid nüüd on nende üürihind paari tuhande võrra langenud.
Kesklinna lähedus ahendab valikut veelgi.
Puusaar ütles, et turg on pannud arendajaid elamispindade funktsionaalsusele tõsiselt mõtlema. Nii näiteks jäi ühe mõne aasta vanuse kortermaja puhul Puusaarele silma, et miskipärast oli rõdusid kasinalt, kuid kliendid soovivad rõdu, see peaks olema enamikul korteritel.
Samas peaks olema korteri suurusele kohane vannituba ja inimesed, kes kodus palju ise küpsetavad ja keedavad, eelistavad pigem suletud kööki. Avatud kööki eelistavad ehk pooled. Kesklinnast eemal eeldatakse kindlasti ka panipaika, samuti rohelust ja parkimiskohta.
«Raeplatsi ümbruses, kus hoovides mänguväljakuid ei ole, on peredele korterit välja üürida väga raske,» nentis Puusaar, kelle sõnul on Tartusse ehitatud mitmeid selliseid maju, mille kortereid on väga raske müüa või välja rentida.