Gildi galerii kiikab graafikaga kunstiajalukku

Ott Kangilaski teosed tõi Gildi galeriisse ja seadis näituseks Liiwimaa Antiigi juhatuse esimees Jaak Metsalu.

FOTO: Kristjan Teedema

Gildi galerii Tartu kesklinnas värskendab oma sisevaadet, milles annavad tooni müügile pandud kunstiteosed, aeg-ajalt näitustega. Praegu saab vaadata tänapäevase kunsti hulgas üht seina täitvat väljapanekut Ott Kangilaski graafikast.

Kunstnik ja kirjamees Ott Kangilaski (1911–1975) õppis 1930. aastatel Tartu ülikoolis kunsti- ja kirjandusajalugu ning rahvaluulet, aga ka kõrgemas kunstikoolis Pallas Ado Vabbe graafikaateljees. Aastal 1940 jätkas ta pooleli jäänud kunstiõpinguid Konrad Mäe nimelises riigi kõrgemas kunstikoolis.

Pallasliku kooliga kunstniku graafikat tõi Gildi galeriisse näitusmüügiks MTÜ Liiwimaa Antiik juhatuse esimees Jaak Metsalu.

Seinal saab vaadata 14 teost, mapi vahel lahtiste lehtedena teist sama palju.

Loominguline läbilõige

Metsalu hinnangul on esindatud Kangilaski enam-vähem terviklik loominguline läbilõige 1940. aastast kuni 1970. aastate alguseni.

Esindatud on mitmed graafikatehnikad.

Muu hulgas paistab silma kunstiajaloo raamatutes reprotud «Must surm», «Kuldnokad», «Kalevipoja säng Äksis», «Assamalla lahing». On muistendiainelise sisuga teoseid ning loodusvaateid, aga ka ilmselt tellimustööna aastal 1959 valminud «Leevaku jõujaam». Kõik teosed pärinevad erakogust.

Liiwimaa Antiik koondab muu tegevuse hulgas kunstiinfot.

«Meil on sidemed paljude kunstikollektsionääridega,» ütles Metsalu. «Sageli on nad inimesed, kes on oma põhitegevuses väga hõivatud ja kes ei taha ennast afišeerida. Meie korraldame nende piltide müüki ja näitusi.»

Liiwimaa Antiigi peakorter asub Kanepi lähedal, kus näiteks restaureeritakse ka mööblit.

«Oma näitusepinda meil ei ole,» ütles Metsalu. «Oleme teinud Gildi galeriiga koostööd päris kaua, kümme aastat. Meie näitusmüüke on olnud ka Pühajärvel, Alatskivil ja mujalgi.»

Kindla paiga vaated

Gildi galerii juhataja Rosalie Pedassaar tunneb Ott Kan­gilaski graafikast, mis on näituseks seatud, kõige suuremat rõõmu seetõttu, et piltide hulgas on mitmeid kindla paigaga seotud vaateid.

Nende vastu tunnevad mõned külastajad erilist huvi. Kangilaski on aga kujutanud näiteks Pühajärve, Ilmjärve, Saadjärve, Neeruti järve ja Munamäge.

«Gildi galeriis on esindatud väga erinev kunst,» lisas Pe­dassaar. «Üritan nagu Tartu kunstimuuseum võimalikult mitmele huvigrupile midagi pakkuda.»

Ka järgmine väljapanek kiikab Eesti kunstiajalukku, sest Kangilaski teosed vahetab aprillis välja mitme pallaslase-järelpallaslase loomingu näitus. Mai lõpu poole saab aga taas vaadata nüüdiskunsti, sest näituse seab üles Tartu kunstnik Lea Liblik.

Tagasi üles