Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2014/03/20/2905186t1h0ff8.jpg)
Ere päike pani eile hommikul Rüütli tänaval kõndinud inimesed silmi kissitama, öösel tekkinud liuväljad võisid nii märkamata jääda. Õhtu tõi meile kalendrikevade, kuid ilm ei tea sest midagi – lähipäevil on oodata tugevat tuult, lörtsi ja vihma.
«Ei saagi täpselt pihta, kas meil on kevad või talv,» ütles Jõgevamaal loodusretki korraldav Vahur Sepp. «Sarapuud ja lepad on kogu talve õitsenud, mägrad ja mõned karudki on üles tulnud ning hakanud jälgi tegema.»
Kuid seni on endast jälgi maha jätnud nii-öelda vallalised karud, poegadega emakarud pesast veel välja tulnud pole. «Emakarud ootavad oma käikudega seni, kuni sinililled hakkavad õitsema,» selgitas Sepp.
Päikselistes kohtades kasvavatelt vahtratelt enam mahla ei saa, sest neil puudel jääb mahl kinni siis, kui kelts sulab. «Enne seda külmalainet hakkas kask jooksma, aga praegu küll kaselt mahla ei saa,» lisas ta.
Kaladel on kehv kevad
Rändlinnud jõudsid Pala ja Saare valda tükk aega enne külma. «Sookurge olen näinud, kiivitajad istuvad nukralt lumes, hiireviud ja musträstad on kohal ning haned otsivad orasepõldudelt lumest süüa,» rääkis Vahur Sepp. Sinikael-pardil peaks munad tema hinnangul juba pesas olema, kuid pole välistatud, et külm lõi mõne muna lõhki.
«Lõokesi tuli kah üks sats,» lisas ta. «Tavaliselt tulevad lõokesed koos kuldnokkadega, aga seekord kuldnokki meil veel pole, ehk on nad ettevaatlikumad kui lõokesed.» Elukogenud ja -näinud inimesena tõdes loodusretkede juht, et teatav segadus tänavu neis ilmaasjades on, aga loodus ajab oma rida ning sel aastal ajab loodus oma rida sedaviisi.
«Tänavune kevad ilmselt vindub,» arvas Sepp. «Kaladel on sel aastal küll väga kehv elu, vesi on väga madal. Kalad tahavad varsti liikuma ja kudema hakata, nad ootavad oma stardipauku, suurvett, aga seda tänavu ei tule. Peipsis on pilliroogki kuival. Luhtadel madalas vees kudevatel kaladel on tänavu mure majas.»
Pikaajalisi ilmaprognoose tegev Tartu ülikooli keskkonnafüüsik Marko Kaasik koostas eelmisel nädalal prognoosi järgmiseks kuueks kuuks. «Et Eestis ei olnud pea kuskil sel talvel arvestatavat lund maas, ähvardab kevadise sulavee puudumine varajase põuaga,» ütles ta ja lisas, et ka kevadkuudeks pole suuri sadusid ette näha.
Praeguse pikaajalise ilmaennustuse järgi on meil oodata soojapoolset kevadet ja suve.
Sajab pigem vähem
Aprillis on keskmisest madalam õhurõhk Eestist lõunas ja kõrgem põhja pool. Seega puhub suhteliselt palju idakaare tuuli, mis toovad meile mandri kohal soojenenud õhku.
Mais on õhurõhk keskmisest kõrgem Skandinaavia ja Loode-Venemaa kohal ning madalam Kesk-Euroopas. «Selline olukord põhjustab suhteliselt palju ida- ja kagutuuli, mis toovad sooja õhku,» selgitas Marko Kaasik.
Juunis on Baltimaadel ja Skandinaavias oodata tavalisest kõrgemat õhurõhku, seega palju päikesepaistet ja tavapäraselt või veidi vähem sademeid. Sooja tuleb Tartus natuke üle keskmise. «Ka juulis peaks õhurõhk olema tavalisest pisut kõrgem, seega on ilmad soojad ja vihma sajab normi piires või veidi vähem,» märkis Marko Kaasik.
Augustis on õhurõhk Eesti ümbruses tavaline või veidi kõrgem, Tartus on oodata pea paar kraadi keskmisest soojemat augustit.
Füüsik Marko Kaasiku Tartu kuue kuu ilmaprognoos
Märts
Keskmine õhutemperatuur 2,1, tavaline keskmine –1,4. Sademeid 27 mm tavalise 32 mm asemel.
Aprill
Keskmine õhutemperatuur 5,6, tavaline keskmine 4,7. Sademeid normi piires (33 mm).
Mai
Keskmine õhutemperatuur 11,8, tavaline keskmine 11,1. Sademeid 51 mm tavalise 53 mm asemel.
Juuni
Keskmine õhutemperatuur 15,6, tavaline keskmine 15,1. Sademeid 68 mm tavalise 69 mm asemel.
Juuli
Keskmine õhutemperatuur 17,2, tavaline keskmine 16,9. Sademeid 69 mm tavalise 76 mm asemel.
August
Keskmine õhutemperatuur 17,5, tavaline keskmine 15,6. Sademeid normi piires (60 mm).