Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Sipelgad tungivad peale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sipelgatele ei meeldi, kui ruumid seisavad tühjalt. Ühe Haaslava vallas asuva tühja puukuuri ehi­tasid metsakuklased maast laeni täis.
Sipelgatele ei meeldi, kui ruumid seisavad tühjalt. Ühe Haaslava vallas asuva tühja puukuuri ehi­tasid metsakuklased maast laeni täis. Foto: Ants-Johannes Martin

Sääsenuhtlus pole kaugeltki ainus looduse vingerpuss, millega inimesel tuleb sel suvel rinda pista. Ka sipelgad on aktiivsed ning hea aasta tõotab tulla puukidel ja parmudel.


Kevade saabumisel marssisid paljudesse Eestimaa kodudesse sisse mustade sipelgate hordid. Sipelgauurija, Eesti Maaülikooli vanemteadur Ants-Johannes Martin kinnitab, et ebatavaliselt suurt sipelgate juurdekasvu ei ole, küll möönis ta, et äkki saabunud soe kevad muutis putukad väga aktiivseks.

Soojus ja niiskus on eeldused, et tavapärasest rohkem tuleb sel aastal ka puuke ja parme.

Sipelgad tahavad avatud vaadet, soojust ja valgust. Neile meeldib pügatud muru. Kui inimesed soojalaine saabudes hoolega muru pügama hakkasid, rõõmustasid sipelgad selle üle väga ning tulid välja.

Sama lugu on majapidamistega. Seina- ja vundamendipragudes on hea ja turvaline olla, toit ja vesi asuvad jalutuskäigu kaugusel.

Tulevad tagasi

Tartus Kivi tänavas elav Kairi Viirlaid on tõrjunud majja tungivate mustade sipelgate rünnakuid juba aastaid. Sipelgad marsivad tuppa ainult suvel, talviti neid pole. Peamiselt tallavad nad raja sisse kraanikausini, kus nad käivad joomas, ning prügikastini, kust toituvad.

«Mürke ma ei kasuta, kuna mul on väikesed lapsed,» rõhutas Viirlaid. Äsja vabanes ta tüütutest sebijatest apelsiniõli abil, mille oli ostnud mahepoest. Sama vahendit on ta varem kasutanud plekieemaldajana. Nüüd pesi ta putukate teerajad ja seinapraod peletajaga üle.

Tõrjuda on Viirlaid püüdnud musti sipelgaid veel jämesoola ja kaneeliga ning Cayenne’i pipraga. «See ei meeldi neile, aga nad leiavad teise tee. Hiilivad mööda,» rääkis Viirlaid.

Pärast õnnestunud tõrjet kaovad sipelgad paariks-kolmeks kuuks, kuid siis on nad jälle platsis. Küllap on nende pesad maja maakivist vundamendi pragudes, oletas Viirlaid.

Mürgitamisega sipelgate vastu alati ei saa. Tapad mürgiga välistöölised ära, saabuvad järgmised ja võtavad korteri üle, selgitab Ants-Johannes Martin.

Märgistatud territoorium

Et sibajatest täielikult vabaneda, tuleb nad õues koos pesaga välja kaevata ning asustada võimalikult kaugele.

Alles välja kaevatud pesakoha põhja on mõtet panna mürki, et liigikaaslased seda uuesti ei asustaks, räägib Martin.

Metsakuklaste liigid on aga kõik looduskaitse all ning mürgitada neid ei tohi. Pesade ümberasustamiseks peab olema keskkonnaameti luba.

Sama lugu on siis, kui pesa asub kivihunnikus. Kivid tuleb võtta pinnasest välja ning asustada sipelgad mujale.

Tuppa tungivate mustade ja vaaraosipelgate vastu saab siiski vaid mürgiga. Sobilikud on majakesed mürkhõrgutisega ning sööta tuleb paarist nädalast kuni paari kuuni, et mürk jõuaks ka pessa emade ja valmikuteni.
Hoovi peal sobivad ka jäätmed, mis sisaldavad ammoniaaki.

Näiteks kui paigutada kuivkäimla sisu ümberasustatud pesa kohta ja alles siis muld peale ajada. Sipelgad aktsepteerivad seda, kui inimene märgistab oma territooriumi. Nad kolivad ära ja võtavad ka oma järeltulijad kaasa.

Martin räägib, et sipelgates ei maksa näha sugugi tonti. Näiteks kuklased on inimestele väga kasulikud. Nende radade läheduses tavaliselt puuke ei ole, sest nad süüakse ära.

Hea müügiartikkel

Kui sääsetõrjevahendeid saadab sel aastal vääramatu müügiedu, siis suur huvi on ka sipelgamürkide vastu.

«Läheb väga hästi,» kinnitas Tartu Bauhofi kaupluse juhataja Annely Mängel, kuid lisas, et umbes 70 protsenti kõigist telefonikõnedest moodustavad siiski küsimused sääsetõrjevahendite kohta.

Decora Tartu kaupluse juhataja Tiiu Hirv tõdes samuti, et sel kevadel lähevad väga hästi kaubaks kõik putukatõrjevahendid. «Sipelgamürk läheb väga hästi, ehkki küll mitte nii hästi kui sääsetõrjevahendid,» lisas temagi.

Ants-Johannes Martin soovitab:

• Nii nagu inimestele, meeldib ka sipelgatele elada turvalises keskkonnas. Eriti hea on, kui ka toidulaud asub lähedal. Palju lihtsam on sipelgaid oma elamisest eemal hoida kui neist pärast lahti saada.

• Hoia tuba puhas! Kui üksikud töösipelgad leiavad, et majas ootab neid stabiilne ninaesine, võtavad nad peagi ka sugulased kaasa.

• Ümberasustamine on palju tõhusam kui mürgitamine.

• Sipelgaid peletavad Cayenne’i pipar, tubakapulber, kaneel, samuti ammoniaaki sisaldavad jäätmed, näiteks kuivkäimla sisu.

Tagasi üles