/nginx/o/2009/07/05/202417t1h9b82.jpg)
Aeg-ajalt tekitab hämmastust, milline hoolimatus ja ükskõiksus valitseb Tartu võimukoridorides sildade suhtes. Kohe kuidagi ei saa ühtki neist korralikult kapitaalremonditud ega ole väiksemastki kõpitsemisest kauaks rõõmu. Ei ole vahet, kas võtta jutuks betoonitükke poetav Sõpruse sild või mõni muu vanematest sildadest.
Juba aastaid asfalteeritakse lolli järjekindlusega Sõpruse ja Võidu silla paisuvuuke, aga igaüks näeb, et nii see asi ei kesta. Rahanappus ja vaesus ei sobi ainsaks põhjenduseks, sest needsamad hädad olid teada juba siis, kui linn hakkas ehitama Vabadussilda, millele kulutatud miljonid kroonid annavad opositsioonile siiani jutuainet.
Läinudsügiseste valimiste eel laskis linn teha iluravi troostitus seisus Kaarsillale raeplatsi otsas, kuid kas jäi betoonivalu hiliseks või ei sobinud segu, aga kevadsulaga hakkas betoon murenema. Mureneb ja tolmab siiani. Silda remontinud firma lubas garantiikorras asja parandada kohe, kui ilm lubab. Aga ei midagi. Justkui ei olekski asi üksnes linna õhukeses rahakotis.
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)