/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2010/06/07/382529t1h55b3.jpg)
Antoniuse õue gildimaja keskajale kohaselt ülevoolavana plaanitud avajoodud 8. juulil sattusid kogemata kuupäevale, mil 69 aasta eest lasid punavõimud sealsamas Tartu vanglas maha 193 vangistatud inimest.
Avapidu sattus mõrvapäevale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleemi tõstis esile Enn Tarto läinud neljapäeval Tartu volikogu kultuurikomisjoni koosolekul, kus Antoniuse Gildi esindajad andsid ülevaate gildi arengust ja Lutsu 3 gildimaja avaüritusest.
IRLi ridadesse kuuluv volinik Tarto rääkis eile ajalehele, et võttis küsimuse üles, sest ei saa nõustuda, et avapidustusi korraldades vaadatakse minevikust mööda ega tehta väljagi neist hukatutest.
Soov infotahvli järele
Tarto meenutas, et kui Saksa väed lähenesid, käisid 1941. aasta 8. ja 9. juulil Tartu vanglas tapatalgud, mille ohvrid visati kaevu ja ühishaudadesse, mis jäävad praegusele Antoniuse õuele.
Tarto sõnul pole tal mingit kavatsust öelda, et gildimaja avaüritust ei tohi pidada, kuid ei ole ka õigust minevikku maha salata.
«Meie nõudmine oli, et tänavu 8. juulil mälestame ja leiname seal Antoniuse õues, avame pidulikult ja suure kurbusega suure, linnavalitsuse tellitud infotahvli,» rääkis aastaid represseeritute ühenduse Memento eestkõneleja olnud Tarto.
Ta täpsustas, et peab silmas samasugust eesti- ja ingliskeelse tekstiga alumiiniumtahvlit, mis mitmel pool linnas jagavad selgitavat teavet.
Praegu on Antoniuse õue müüril väike metalltahvel, mis neid süngeid minevikusündmusi meenutab. Selle avas 2005. aastal toonane linnapea Laine Jänes. Algul oli mälestustahvel Jaani 8 majal, endisel vanglahoonel, mis on elamuks restaureeritud. Sünget tahvlit omanik majale ei tahtnud.
Tarto erakonnakaaslane, Pauluse kiriku õpetaja Joel Luhamets ütles, et hindab Tarto kirglikku suhtumist, millel on desinfitseeriv toime, kuid kui keegi töökodade avamisel laulab ja tassi kohvi pakub, ei saa seda veel trallitamiseks pidada.
«Kui need kaks asja on kokku langenud, tuleks leida üks kindel koht meenutamaks traagilisi sündmusi, mis seal olid,» ütles Luhamets. «Ma arvan, et sellise sündmuse esiletoomine annab pidupäevale kaalukust juurde.»
Antoniuse Gildi arendusjuht Katrin Tamm ütles, et algne plaan oli avapidu teha 16. juulil, hansapäevade avapäeval, kuid siis leidis linnapea Urmas Kruuse, et kaks Tartu linnale nii olulist sündmust ei tohiks olla samal päeval. Vaja oli leida ka kultuuriminister Laine Jänesele sobiv aeg.
«Nemad omavahel leppisid kokku ja kooskõlastasid, meil ei olnudki enam midagi öelda. Mitte keegi ilmselt ei tulnud tol hetkel selle peale,» tunnistas Tamm.
Kruuse ütles, et on ekslik väita, nagu oleks kuupäeva paika pannud tema koos Jänesega, kuupäevad pakkus välja gild. Ta selgitas, et avapidustuste sattumine massimõrva aastapäevale on juhuste kokkulangemine ja massimõrva ohvrite meenutamise mõte oli neil algusest peale. Millisel kujul, on veel lahtine.
Keskaja pidustused
Tamm ütles, et nüüd tuleb läbi mõelda, kuidas kerkinud probleem lahendada ja kas võib olla vaja muuta kuupäeva, mis aga oleks keeruline.
Gildimaja avajootude kohta ütles ta, et need on ikka keskaja laadi pidustused, ja pidutsemiseks on ka põhjust. «Tegu peaks olema rõõmsa üritusega, kus inimesed tunnevad end hästi,» lausus Tamm.
Antoniuse gildimaja valmib juuli alguseks
Antoniuse gildimaja Lutsu 3 peaks kesksuveks valmis saama, ametlik ehituse lõpptähtaeg on 30. juuni.
Ehituse tähtaja lähenemisest annab märku ka senisest suurema hulga ehitajate sagimine objektil, rääkis Anto-niuse Gildi arendusjuht Katrin Tamm.
Uue majaga lisandub sepikoda, mida varem ei olnud. Tuleb uus gildisaal, mis sobib näitusesaaliks, aga ka vastuvõttude korraldamiseks. Teisel korrusel on kahest ruumist koosnev loovuskoda, kus saab teha õpitubasid.
Tamme sõnul on väga oluline, et hoonesse tuleb ka kaks külaliskunstnike koda, üks täissisustusega ateljee nahakunstnikule, teine tekstiilikunstnikule.
Tamm ütles, et olemas on ka nüüdisaegsed tehnilised vahendid, sealhulgas arvutiprogrammid. Kunstnikke on plaanis kutsuda neisse nii Eestist kui välismaalt. Eestis ega lähiriikides selliseid ateljeesid seni pole. (TPM)