Seni on Puurmani valda Pikknurmele dolokivikarjääri rajamisest räägitud pigem teoreetiliselt, kuid hiljutine vallavolikogu otsus anda kaevandamisele roheline tuli mõjus elanikele külma dušina. Lõpliku otsuse teeb siiski keskkonnaministeerium, kes vähemalt esialgu koppa maasse lüüa ei luba.
Juba mõnda aega soovib osaühing KTM Vara rajada Pikknurmele dolokivikarjääri. Tehtud on nõutud keskkonnamõjude hindamine ning teisedki eeluuringud. Keskkonnaamet pole aga kaeveloa andmisega kiirustanud, sest ametnike hinnangul on selle maavara varud mitmes läheduses asuvas karjääris piisavad.
Mullu sügisel saatis keskkonnaamet Puurmani vallale arvamuse avaldamiseks eelnõu, millega riigiasutus keeldub kaeveluba välja andmast.
Pikknurme elanike ebameeldivaks üllatuseks asus suurem osa vallavolinikke aga seisukohale, et nad ei toeta kaevandamiskeeldu, vaid on pigem karjääri poolt.
Karjääre piisavalt
Vaatamata vallavolikogu otsusele plaanib keskkonnaamet esitada keskkonnaministeeriumi maavarade komisjonile eelnõu «Maavara kaevandamise loa andmisest keeldumine Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldisel».
Ameti hinnangul on lähiümbruses piisavalt palju karjääre, kust tee-ehitajad saavad soovi korral vajalikku maavara ammutada. Kõik need kaheksa karjääri jäävad Pikknurmest 50 kilomeetri raadiusse.
«Varustuskindlus antud maavara osas on olemas ning amet väldib praegu kaeveloa välja andmist rikkumata maale,» selgitas keskkonnaameti Jõgeva ja Tartu regiooni keskkonnakorralduse spetsialist Ivo Ojamäe.
Tema sõnul peab amet küll omavalitsuse häält selles küsimuses kuulda võtma, kuid komisjon teeb lõpuks otsuse siiski vastavalt maavarade arengukavale. Viimane näeb ette, et lähema kümne aasta jooksul puudub vajadus avada piirkonnas lisamaardlaid.
Ojamäe ei välistanud, et kui maavarade komisjon toetab nende eelnõud ja teeb keelduva otsuse, võib arendaja hakata keskkonnaametiga ka kohut käima.
Osaühingu KTM Vara juhatuse liige Kaarel Türn märkis, et ei plaani edasisi samme enne, kui maavarade komisjon on oma otsuse teinud. Firma soov karjäär rajada on aga kindel. Pikknurmes mullakihi all peituvat maavara soovivad Türni sõnul osta eelkõige Tartu firmad, sest linnale veel lähemale tõenäoliselt ühtegi dolokivikarjääri ei tule.
Ebameeldiv üllatus
«Neil, kel siin elamist pole, on ilmselt ükskõik. Müüvad maa maha ja unustavad,» arutles hiljuti Pikknurmele väikese maja ostnud Viimsi elanik Ilmar Aru. «Kuid need, kes siin elada tahavad, on sellisest arengust väga häiritud.»
Aru on Pikknurmes üles kasvanud, ta otsis juba mõnda aega rahulikku kohta, kuhu linnakära eest ära kolida. Ta kaalus mitut ilusat paika nii Lõuna-Eestis kui Peipsi ääres ning otsustas lõpuks kodukandi kasuks. Puurmani valla veebilehele ilmunud teade, et volikogu arutab tema äsja ostetud majast umbes kilomeetri kaugusele karjääri rajamist, tabas teda ebameeldiva üllatusena.
«Maja ostu-müügilepingus on kirjas kitsendused, et maa on nitraaditundlik ning seda ei tohi väetada. Nüüd plaanib keegi aga kaevandamist ja lõhkamisi,» ei varjanud Aru oma hämmingut.
Kohalikud elanikud on olnud algusest peale karjääriplaanide vastu ning pooleteise aasta eest edastati vallavalitsusele ka vastav kiri 73 allkirjaga. Teiste seas kirjutas alla ka Aru majast tulevase karjääri teisel kaldal elav Sirle Koorts.
«Tulin 1990. aastal maale lootuses, et saan siin rahulikult elada,» rääkis Koorts. Karjääri tolm ja müra aga rahu ei tõota. Aru ja Koortsi sõnul on elanike mured seotud nii tolmu ja müraga, mida karjäär kaasa toob, kui ka sellega, et poorse kivimikihi kaevandamisel langeb veetase puurkaevudes hinnanguliselt 3,2 meetrit.
Kaevud sügavamaks
Puurmani vallavanema Rauno Kuusi sõnutsi ei pea inimesed kaevudest vee kadumist kartma, sest juba kaeveloa taotluses lubas ettevõte puurkaevud sügavamaks teha.
«Ilmselt näevad volinikud kaevandamisest vallale kasu,» kommenteeris Kuus hääletustulemust 7:2 karjääri kasuks. Istungi protokollist selgub ka, et volinikud loodavad karjäärist paari uut töökohta. Vallajuhi sõnul saaks omavalitsus karjäärist soodsamalt materjali oma teede kordategemiseks.
Samuti kuulub kaevandatava maavara ressursitasust 75 protsenti omavalitsusele, mis võib aastas tuua vallakassasse kuni 150 000 eurot. Kui ressursitasu kasvab, hakkab riik kärpima tasandusfondist eraldatavat summat, kuid võrreldes praegusega oleks vallal võimalusi ikkagi rohkem, usub vallavanem Kuus.
Ilmar Aru sõnutsi on aga kivimikiht Pikknurme all sarnane Tuhala karstialaga ning kaevude sügavamaks puurimisest pole kasu, sest siis hakkab joogivette imbuma rabavesi.
Ka muus ei usu elanikud karjäärist midagi head ning plaanivad oma elukvaliteedi säilimise eest võitlemiseks moodustada seltsingu.