Kuidas sünnivad väikesed filmitähed

Kõigepealt paar fotot ja siis filmimine. Casting’u direktori ette on rivvi võtnud järjekordsed neli kandidaati. Foto: Margus Ansu

Nii, tuleme sisse! Ärme siia troppi tekitame. Teisel korrusel on ruum, kus on uksel kirjas casting. Teid kutsutakse. Mis sinu nimi on? Iti? Sinu number on ..., vuristab heledapäine Heli Jürisson ning ulatab Itile kleepsu numbriga 1241.

Antoniuse gildi õuemajast pole ilmselt kunagi nii palju lapsi korraga läbi käinud, kui on sattunud sinna viimastel päevadel. Põhjus on uue lastefilmi «Supilinna salaselts» rollikonkurss, millega otsitakse seitset 8–13-aastast poissi ja tüdrukut.

Iga paari minuti tagant avanev välisuks toob rahvast täis koridori aina uusi nägusid. Pikki ja lühikesi, poisse ja tüdrukuid, isasid-emasid. Isegi karkudega on kohale tuldud ning järjekord registreerimislaua taga ei taha lõppeda.  

«Nii! Mis sinu nimi on? Adrian? Äge nimi. Sinu number on 1234. Kes on järgmine? Tanel Kulla? Kas Kevin Kulla on ka kusagil?» küsib casting’u meeskonna liige Jürisson tema ees seisvalt poisilt ning ajab sõrmega arvutist registreerunute nimekirja.

Selgub, et Kevin on loobunud, aga sellest pole hullu. Tartus osaleb rollikonkursil nelja päevaga 1200 last. Eesti peale kokku 4100, lisaks veel täiskasvanud.  

Kips ei sega

Samal ajal toob Anni Aguraijuja teise korruse ooteruumist alla järgmised kaheksa ootusärevuses kandidaati ning juhatab neli ühte ning neli teise ruumi. «Tere! Kõigepealt pildistame ja siis natuke filmime,» selgitab casting’u direktor Oskar Lehemaa poistele sõbralikult ning palub kõik ühele joonele.

Kaamera ette astuvad Ri-chard Miikael Jaks, Laur Mehis Tammela, karkudega Mauri Ala-mets ja Siim Hendrik Saar. «Mis juhtus?» ei saa Lehemaa küsimata jätta ning viitab pilguga karkudele.

«No jooksime natuke õega,» vastab Mauri tagasihoidlikult ning püüab oma kipsjalga teiste poiste vahele ära mahutada.

Jõgevalt Tartusse sõitnud Mauri isa ootab samal ajal koridoris. Casting’ust rääkis talle õde Pille ehk Mauri tädi. «Nägi vist kusagil Facebookis ja ütles, et minge. Käisime eile veel arsti juures ka, et äkki ikka võetakse kips ära, aga ei võetud,» naerab Alamets ning on õega ühel nõul. «Ikka tasub proovida.»

«Nii, nüüd mängime nii, et te leidsite metsast väikese tiigrikutsika, kes oli natukene viga saanud. Aga te ravisite ta terveks ja hoolitsesite tema eest. Ühel päeval tuleb aga loomaaiast arst ning tahab looma ära viia. Ja teie peate tegema kõik selleks, et teda takistada,» selgitab Lehemaa poistele ülesannet.

Kaks korda pole vaja asja üle rääkida ja mäng läheb kaamera ees lahti. «Tere! Mina olen doktor Palju Tallinna loomaaiast. Pean selle tiigri siit ära viima,» lausub Lehemaa ja üritab poistest läbi sammuda. Aga võta näpust. Justkui üks mees astuvad neli poissi doktorile ette ning on valmis tiigri eest kasvõi oma elu andma.

«Laste fantaasia on tohutu. Esmaspäeval tegid ühed poisid seda nii veenvalt, et ma ise ehmatasin ära. Nagu Chuck Norris ise oleks mulle vastu astunud,» meenutab Lehemaa.

Nelikule ettenähtud veerandtund saab kiiresti läbi ning poisid astuvad välja. Oli keeruline? «Ei olnud,» lausub Richard Miikael ajakirjanikule ning ei jäta märkimata, et on pea kõik Mika Keräneni lasteraamatud läbi lugenud. Ka need, millest filmi stsenaarium on ainest saanud.

«Ma arvasin, et on jubedam. Arvasin, et peame suure rahvamassiga koos olema,» lisab Laur Mehis.

Kõik neli poissi tunnistavad, et tahaksid väga väljavalituks saada. «Ja kui ma kuulsaks saan, siis ma lihtsalt proovin head elu elada,» võtab Richard Miikael jutuajamise kokku.

Järgmisena astuvad Lehemaa ette kolm poissi ja üks tüdruk. Casting’u direktor seletab taas, kuidas asi käib, ning palub lapsed üksteise kõrvale kaamera ette. «Alguses ütlete oma nime ja vanuse ning siis teeme ühe mängu ka,» alustab Lehemaa ja saab üllatava vastuse.

«Ma seda mängu vist väga ei viitsi,» lausub Karlova koolist pärit Tanel Kulla, kuid on nõus siiski koos teistega joonele minema.

Keks ja plaksumäng

Kümmekond minutit hiljem astuvad casting’uruumi kaks esimest täiskasvanut. Musta salli ja kampsuniga Marju Täht on pärit Tartust, kollase sviitriga Triin Lõhmus Tartu vallast. «Lubasin lapsele, et tulen teda toetama ja ta oli nõus vaid siis, kui ise ka osalen,» põhjendas Lõhmus kandideerimist.

Alustuseks paneb casting’u juht Lehemaa naised kaamera ees keksu mängima. Lõhmus elab esimesel katsel rolli sedavõrd sisse, et laest alla rippuv valgusti saab korraliku käehoobi, kuid jääb siiski terveks. Teisel korral palub Lehemaa mängida pisut vanemat naist, kel hüppamine aeglasem.

«Selles filmis hakkavadki täiskasvanud käituma kohati väga lapsikult,» kommenteerib Lehemaa etteastet ning on väga rahul.

Teiseks ülesandeks on naistel tuntud plaksutamismäng. Kokku ja vasak, kokku ja parem. Tempo tõuseb ning lõpuks vehivad naised oma kätega sedavõrd kiiresti, et võtab silme ees kirjuks. «Olen enne ka casting’ul käinud, aga filmi pole õnnestunud veel saada. Mind kuulsus ei hirmuta,» lausub Lõhmus.    

Võtteruumides on meeleolud üsna lõbusad, kuid teise korruse ooteruumis on asi pingelisem. Pisike ruum on paksult rahvast täis, kes istub toolil, kes aknalaual. Pea kõigil on pead maas ja pilk nutitelefoni ekraanil. Ruumis valitseb suuresti vaikus. Ikkagi konkurendid.

Teiste hulgas ootab oma järjekorda kaheksa-aastane Võnnu koolis käiv Aide Kiivits. «Ausalt öeldes mina ei teadnud sellest midagi, aga koolis vist räägiti,» lausub ema Anneli Kiivits. «Ta käib näiteringis ja teda huvitab see asi. Miks mitte proovida, kui on võimalus.»

«Supilinna salaseltsi» võtted algavad suvel

• «Supilinna salaselts» on lugu neljast julgest ja nutikast lapsest: kahest tüdrukust ja kahest poisist, kes ei kohku tagasi ühegi seikluse ees, kui nende kodulinna Tartut kõige ootamatul ja veidramal moel rünnatakse.

• See on lugu sõprusest, nutikusest ja vaprusest, aga ka sellest, mis juhtub siis, kui lapsed ootamatult oma vanemate eest seisma peavad.  

• Filmi kaasatakse elukutseliste näitlejate kõrval nii lapsi kui täiskasvanuid, kellel näitlejakogemust veel ei ole. Rollikonkurss kestab üle Eesti kaks nädalat. Teise vooru pääsejad selguvad aprilli alguseks ning nendega võetakse eraldi ühendust.

• Filmi režissöör on Margus Paju.