Muinsuskaitseamet otsustas anda Nikolai Kusmini projekteeritud Aardla tänava elamu taastamistöödeks 16 000 eurot, mis on selle aasta suurim eraldis Tartumaal. Suuruselt järgmine summa läheb Mäksa kalmistu kabeli korrastamiseks.
Suurima muinsustoetuse saab Aardla tänava elamu
18. märts 2014, 13:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Inga Raudvassar ütles, et Aardla 3 funktsionalistlik elamu on huvitav juba ainuüksi selle poolest, et see on 20. sajandi esimese poole mälestis. Palkidest ehitatud, kuid silekrohviga kaetud hoone valmis 1937. aastal, ent see on nõnda palju lagunenud, et jõudis 2009. aastal halvasti säilinud mälestisena Mika Orava koostatud näituse «Ultima memoria» valikusse.
Mitmes etapis
Praeguseks on majast saanud aga näide, kuidas samm-sammult tuleks restaureerimiseks vajalik dokumentatsioon korda ajada.
Muinsuskaitseameti nõunik Mart Siilivask on koostanud taastamise eritingimused, nende põhjal on tehtud projekt ja nüüd on rahuldatud ka esimene selle maja taastamise tarvis tehtud toetusetaotlus. Toetust on küsitud fassaadi korrastamiseks.
Maja üks omanikke Mart Velsker ütles, et eriti kehvas seisus on maja eesrõdu, mis on mõnda aega läbi sadanud ja võib mingil ajal varisemisohtlikuks muutuda. Ehitusmeeste hinnangul peab aga rõdu korrastama koos fassaadiga.
«Sellest on väga suur abi,» ütles Velsker toetuse kohta. «Peab omaosaluse ka panema. Ega ma ei saa päris lõplikku juttu ajada, sest pole veel lepingut näinud, aga eelteade tuli.»
Võrreldes vajadusega on selle aasta toetussumma alles algus. Garaaž on ka kehvas seisus ja see on kavandatud järgmiseks etapiks. On vaja vahetada ka mädanenud palke, aga ilmselt mitte pöörases ulatuses, rääkis Velsker.
Kui kaua kogu maja korrastamine aega võib võtta? «Kui üks külg igal aastal, on see nelja aasta töö, aga näis, kuidas tegelikult kujuneb,» oli vastus.
Ainus mõisakabel
Mäksa mõisa historitsistliku hauakabeli katuse ja karniisi parandamiseks eraldas muinsuskaitseamet 9000 eurot toetust. Raudvassar ütles, et see on tõenäoliselt ainus säilinud mõisakabel Tartumaal ja paraku üsna halvas korras. Ehitise sissepääsu kohal on suur pragu, krohviviimistlus laguneb.
Mäksa vallavalitsus on tellinud hoone muinsuskaitse eritingimused ja restaureerimise projekti.
Raudvassar nentis, et vajadusele jäävad eraldatud toetused tugevalt alla. «Vajadus on mitu korda suurem. Ehitus on ju kallis töö,» põhjenda ta. «Seesama Mäksa, ega 9000 eest väga palju ära teha ei saa ja
jupitamine restaureerimisel ei ole hea. Parem oleks, kui vajalik summa oleks garanteeri-tud, siis saaks tööd paremini kavandada. Kui katus peale teha, aga seina üldse mitte teha, siis seinte lagunemine ikka jätkub – nagu näiteks Mäksa kabelilgi.»
Kuid vajadus pole võimalustest suurem üksnes Tartumaal.
Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakonna juhataja Reelika Niit ütles, et üle riigi oli kinnismälestiste korrastamiseks raha jagada 600 000 eurot, millest viis protsenti tuleb kõrvale panna ettenägematuteks töödeks. Niisiis läks suures jagamise voorus jaotamisele 570 000 eurot. Paraku oli nõuetele vastavaid taotlusi 259 ja nende kogusumma ligemale neli miljonit eurot. «Mis on üüratu,» nentis Niit.
Jagamine käis punktisüsteemi alusel, mis muu hulgas arvestab mälestise olukorda, ajaloolis-kultuurilist väärtust, taastamistöö jätkusuutlikkust ja vastavust mälestise säilimise vajadusele. Vajaduse korral küsib komisjon omanikelt lisateavet.
«See on vaevanõudev protsess, arvestades, et vajadus on suur, aga meie rahalised võimalused väga piiratud,» sõnas Niit. «Oleks hea, kui omanikud teeksid rohkem lobitööd, aga ka ameti ja ministeeriumi poolt on aastaid olnud surve, et see summa peab suurenema.»
Niit ütles, et suures pildis oli Tartumaa üle keskmise taotleja ja ka üle keskmise toetuste saaja.
Praeguses taotlusvoorus jäi Tartumaal rahata Peedu-Nuti veskikompleks, mille omanikud on aastaid toetusi küsinud ja pisitasa ka saanud.
Niit täpsustas, et järjepidevust toetuste jagamisel siiski väärtustatakse ja eelmise aasta lõpus anti raha veranda remondi ettevalmistuse tarvis, tööd aga pole veel olnud võimalik alustada.
Tartumaa tänavused muinsuskaitsetoetused
• Tartu Aardla 3 elamu fassaadi korrastamiseks 16 000 eurot.
• Mäksa mõisa historitsistliku hauakabeli katuse ja karniisi korrastamiseks 9000 eurot.
• Piirissaare kalmistute aia ja väravaehitiste restaureerimise tegevuskavade koostamiseks 1000 eurot.
• Varnja kalmistu väravaehitise ja müüri restaureerimiseks 1500.
• Kukulinna mõisa peahoone katuse remondiks 2000 eurot.
• Sooro külakooli hoone ahjude restaureerimiseks 3500 eurot.
• Vana-Kirepi mõisa peahoone vundamendi restaureerimiseks 4000.
• Rannu kalmistu kabeli parapeti ja tornide plekk-katte vahetamiseks 1500 eurot.
• Kukulinna mõisa teenijatemaja katuse remondiks ja vihmaveesüsteemi paigaldamiseks 450 eurot.