Haldussüsteem Arno on oma töö teinud ja arvutanud välja, milline laps kuhu kooli peaks minema. Nüüd on pall lapsevanemate käes, kes peavad otsustama, kas nad tahavad oma lapse määratud kooli panna või ei.
Arno ootab hinnangut esimesele tööle
18. märts 2014, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elukohajärgse kooli muutmise taotluse esitamiseks on aega 15. aprillini. Eilseks oli neid saadetud juba umbes 130 ja Tartu haridusosakonna statistilise analüüsi peaspetsialist Sigrid Sibul ütles, et põhjuseid on väga erinevaid.
Peamiselt tahetakse vahetust selle pärast, et laps saaks samasse kooli vanemate õdede-vendadega. «Neid taotlusi me oleme hakanud otsast läbi vaatama ja oleme ka esimesed rahuldanud, sest me peame tagama, et sama pere lapsed saaksid õppida ühes koolis,» rääkis Sibul. Selliste avalduste kohta saab vanem otsuse teada viie tööpäeva jooksul.
Teiste põhjustega avaldused – näiteks töötab vanem teise kooli kõrval või elab seal hoopis vanaema – vaadatakse läbi pärast 15. aprilli ja taotlused rahuldatakse vaba koha olemasolu korral.
Sibula sõnul on vabade kohtadega aga kitsas käes. Mõned lapsed saab panna kunstigümnaasiumisse ja Veeriku kooli ning sinna saab veel ka klasse juurde teha, üldiselt on aga piirarvud juba täis.
Praegu pole küll veel selgunud erakooli minevate õpilaste hulk, haridusosakonnas arvatakse eelmiste aastate põhjal, et neid on paarsada. Nende kohad linnakoolides jäävad seega tühjaks ja võimaldavad haridusosakonnal vangerdada.
Nimekirjast on juba maha tõmmatud need lapsed, kes lähevad Härma gümnaasiumi, Vene lütseumi, Annelinna güm-
naasiumisse või Karlova gümnaasiumi muusikaklassi.
Ihastest Descartes’i
Üldjoontes on asi üsna selge, ja nagu kaardilt näha, lähevad lapsed oma kodule kõige lähemal asuvasse kooli, kuid Annelinnas ja Ihastes on asjad pisut segamini.
Sibul rääkis, et sealse piirkonna lastel vaadati kõigepealt üle vanemad õed-vennad ja jaotati nad selle järgi. Ülejäänute puhul arvestatigi koolitee pikkust ja kooli mahutavust ning see tähendab, et Ihaste lapsed määrati Descartes’i lütseumisse.
«Meil ei olnudki muud võimalust või varianti. Ka lapsevanemad ise näevad, et ükskõik mis teed pidi võtta, on Descartes neile kõige lähem kool,» ütles Sibul.
Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin Lukk rääkis, et esimesed telefonikõned teemal, kuidas lapse ikka teie kooli saaks panna, tulid juba kohe reedel ning helistajaid oli ka eile.
Neile polnud direktoril suurt muud öelda, kui et kõigile kehtivad samad reeglid ja avaldus elukohajärgse kooli muutmiseks tuleb esitada Arno kaudu või otse haridusosakonnale.
Varasematel aastatel on kool pidanud tegelema rahulolematute vanematega, sest õpilasi võeti vastu põhiliselt avalduste esitamise järjekorras ja õdede-vendade samas koolis käimist pidid nad samuti ise kontrollima, nüüd on Luki hinnangul nende elu kergemaks tehtud.
«Kooli poolt vaadatuna on Arno asju lihtsustanud, sest kui nimekiri antakse ette, siis ei ole muud, kui võtad dokumente vastu,» rääkis ta.
Arno abil said juba täis kõik kooli 96 esimese klassi kohta ning suuresti sõltub erakooli minejatest, kas ja kui palju seal vabu kohti veel tekib.
Oma lapsele määratud kooliga rahul olevad vanemad ei ole aga aega raisanud: direktori sõnul oli eile juba päeva esimesel poolel toodud üle 20 avalduse koolis õppima asumiseks.
Arno prooviaasta
Haridusosakonna juhataja Riho Raave ütles, et praegu on veel pisut vara öelda, kas Arno on ennast õigustanud. «Eks seda näitab taotluste hulk, kas Arno tegi piisava põhjalikkusega seda asja või on mingid kriteeriumid, mida saaks veel automaatselt arvestada,» rääkis ta.
Käesolevat käsitletaksegi prooviaastana, kui peaksid kõik programmi head ja vead välja tulema. Nii saaks järgmiseks, veel suurema kooliminejate hulgaga aastaks süsteemi täiendada ja parandada.