T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tudengid said uued õppepalatid

Elina Randoja
, reporter
Tudengid said uued õppepalatid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tervishoiukõrgkooli uued eelkliinilise praktika ruumid on disainitud välja nägema nagu päris palatid, et tudengitel oleks haiglasse tööle minnes võimalikult lihtne. Pildil neiud õe õppekava kolmandalt kursuselt õppe-intensiivravipalatis nukk SimMani elustamas.
Tervishoiukõrgkooli uued eelkliinilise praktika ruumid on disainitud välja nägema nagu päris palatid, et tudengitel oleks haiglasse tööle minnes võimalikult lihtne. Pildil neiud õe õppekava kolmandalt kursuselt õppe-intensiivravipalatis nukk SimMani elustamas. Foto: Margus Ansu

Tervishoiukõrgkoolis on õppurite käsutuses kaheksa uut ruumi, mis on sisustatud nagu palatid, et tudengitel haiglasse tööle minnes ümbrus ja tingimused juba tuttavad oleksid.

Kõigis palatites on sarnane varustus, voodid ja muu, nagu haiglas ning igal asemel teki all ka üks kummist patsient, kelle peal õpitakse tegema kõike, hambapesust elustamiseni.

Õe õppekava juht Kersti Viitkar rääkis, et uued õppepraktika klassid toetavad  rohkem aktiivset õppimist, kuna üliõpilased mitte ei istu ja kuula-vaata, vaid tegutsevad. Palatiuksed on laiad ja ilma lävepakkudeta, et voodite ja teiste vahenditega oleks hõlpsam nende vahel liikuda, nii nagu parasjagu vaja.

Viitkari sõnul kasutavad klasse peaaegu kõigi õppekavade tudengid. Praegu, enne praktikaid, on tunde vähe ja üks rühm saab soovi korral kasutada ka mitut palatit, tavaliselt aga ruumiga niimoodi priisata ei ole.

Praeguse kaheksa, ühiselamu esimesel korrusel asuva palati renoveerimine ja sisustus läks maksma 160 000 eurot, mis leiti kooli oma rahalistest vahenditest.

Kuna haiglasisustus ja aparaadid – need peavad olema samasugused nagu haiglas ja töökorras, et tudengid neid kasutama õpiksid – maksavad palju, ei saadud praegu korda teha kõiki praktikaruume. Viitkari sõnul on soov tulevikus kindlasti samamoodi välja ehitada ka teise korruse praktikaruumid.

Peamine erinevus, mis praktikaruumidel on haiglaga võrreldes, on patsiendid, kes pole mitte inimesed, vaid kummist ja plastist nukud.

Viitkar rääkis, et nukk on hea vahend harjutada õendus­toiminguid, näiteks suu hooldamist, juuste pesemist või riidessepanekut, ja saada õiged võtted kätte enne patsiendi peal rakendamist.

Lihtsamate kõrval on mõni nukk aga ka väga tõetruu. Õppejõud Tatjana Jušinski rääkis, et nende kõige täiuslikumale nukule, intensiivravipalatis lebavale SimManile ehk Simile, on võimalik programmeerida erinevaid sümptomeid või seisundeid, kuidas õppejõud parajasti soovib.

Simi seisund muutub vastavalt sellele, kas tudeng toimetab tema kallal õigesti või valesti. Nukk räägib, oigab ja ohkab, tal saab kuulata nii südame- kui kõhutööd, võtta vereanalüüsi, intubeerida ja teha peaaegu kõike muud, mida tulevastel tervishoiutöötajatel on vaja osata.

Reedel komplitseeritud haigusjuhtude ja intensiivõenduse praktikumis arvestuseks viimast kordamist teinud kolmanda kursuse õed rääkisid, et nukust on toimingute läbiproovimisel tõesti kasu. Päris patsient ta aga ikkagi ei ole, eelkõige juba seepärast, et ta ei räägi kaugeltki nii palju kui inimesed. «Nukuga on ikka palju lihtsam,» muigas Hanna Helena Pärn.

Viitkar rääkis, et tudengitel on soovi ja vajaduse korral võimalik ka koolivälisel ajal omapäi palatites harjutamas käia, ning seda tehakse päris palju. Igas ruumis on olemas datapro­jektor, millega saab õppematerjale seina peale näidata ja niimoodi iseseisvalt töötada.

Märksõnad
Tagasi üles