Klaas ja plast segunevad taas

Segapakendijäätmed Ragn-Sellsi Tartu Klaasi tänava sortimiskeskuses.

FOTO: Margus Ansu

Mullu tööle hakanud Ragn-Sellsi Tartu sorteerimiskeskuses on klaastaara suures jäätmekuhjas plastjäätmetega segamini. Ragn-Sellsi ärijuhi sõnul pole klaasi eraldi kogumine end äriliselt ega tehniliselt õigustanud.

Suurtesse avalikesse kogumiskonteineritesse, mille tühjendamiseks on Ragn-Sellsil leping osaühinguga Tootjavastutusorganisatsioon (TVO), saab pandita klaastaara ja segapakendi praegu veel eraldi panna. Enamasti kallatakse aga konteinerite sisu prügiautodesse kokku ning sorditakse hiljem Ragn-Sellsi Tallinna jäätmejaamas uuesti lahku.

Jaanuarist ei palu Ragn-Sells ka eramuomanikel, kellele pakutakse tasuta pakendikotiteenust, plast- ja klaasjäätmeid enam eraldi kollasesse ja rohelisse kotti panna. Edaspidi jääb kasutusse ainult üks, kollane kott, kuhu tuleb torgata nii klaas- kui plastpakendid.

«Lahkulöömine, mida mõned aastad katsetasime, mingit efekti ei anna, pigem toob kulusid juurde,» kinnitas Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg. «Lootsime eraldi kogumisest majanduslikku efekti, aga tegelikult seda polnud.»

Sortida tuleb nagunii

Remmelga selgitusel tuleb kogu klaas- ja plastjääde pärast kogumist nagunii läbi sortida ja tüüpide järgi eraldada. Puhas plastjääde klaasi ei saasta, klaasiga segi panduna väldib plast hoopis klaasi purunemist nii kogumiskotis kui prügiautos.

Agu Remmelg meenutas, et Ragn-Sells alustas segaprügist lahku kogutud pakendijäätmete väravast väravasse kogumist juba 2000. aastal: eramajade juurest pakendikotiga ning kortermajade juurest konteineritega.

2009. aastani oli kasutuses vaid üht tüüpi, roheline pakendikott, viimased viis aastat kehtis aga kahekotisüsteem. Rohelisse kotti käisid klaaspudelid ja -purgid, kollasesse muud pakendijäätmed.

«Klaasi eraldi kotti kogumine käima ei läinud, sest neid, kes klaasi eraldi rohelisse kotti panid, oli vähe,» selgitas Rem­melg. «Tegime otsuse algse lahenduse juurde tagasi pöörduda. Kui me saame kogumiskoti, milles on üks klaaspudel, näitab see ainuüksi keskkonna seisukohalt eraldikogumise mõttetust.»

Agu Remmelga kinnitusel ei tähenda ühtse pakendikoti taaspruukimine seda, et tasuta ära anda saab senisest vähem pakendeid. Äraveol jäetakse kliendi väravasse sama palju tühje kotte, kui saadi täis kotte, ning igaüks võib küsida lisagi.

Pakendikotiteenust pakub Ragn-Sells praegu 47 asulas, millest lõviosa paikneb Harjumaal. Kokku on kaasatud asulaid seitsmest maakonnast, Tartumaalt peale Tartu linna Nõo ja Ülenurme alevik. Lõuna-Eestist on veel Jõgeva ja Põlva linn.

Üldjuhul tasub Agu Remmelga sõnul väravast väravasse kogumine end ära tiheasustusalal, hajakülades oleks kogutavad jäätmekogused võrreldes ringisõitmisele kulutatud kütusega liiga väikesed. Vähehaaval lisandub eramajadele korteriühistuid, kes avaldavad soovi koguda pakendijäätmed eraldi konteinerisse.

«Keskkonnateadlikkus on siiski veel väike ja need, kes soovivad pakendijäätmeid eraldi koguda, jäävad korteriühistus vähemusse,» sedastas Rem­melg. «Kortermajas on jäätmekäitluskulu korteri kohta suhteliselt väike ja pakendijäätmete eraldi kogumises majanduslikku mõju ei nähta.»

Eramuist puhas materjal

Agu Remmelg lisas, et pakendijäätmete kogumine on taaskasutusorganisatsioonidele ja jäätmefirmadele seda probleemsem, mida anonüümsem see on.

Eramajadest saadakse üldjuhul väga kvaliteetset materjali, mille hulka pole visatud kartulikoori, hapuks läinud torditükki või titemähkmeid. Avalikes konteinerites võib kuni pool pakendikonteineri sisust olla sobimatu rämps: saapad, kodumasinad, kaltsud ja toidujäätmed.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles