Piirissaare vallavanema Maria Korotkova veerg

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piirissaaret külastas eelmisel esmaspäeval hooaja kolmas turismigrupp, Saksa naiskoor.
Piirissaaret külastas eelmisel esmaspäeval hooaja kolmas turismigrupp, Saksa naiskoor. Foto: Maria Korotkova

Sibul on juba ilus. Teeme salatit, varume vitamiine.


Sadama ehitus käib täie hooga, natuke on veel teha: ramp lõpetada, sadamakaile betoonplaadid peale panna, lipumastid püstitada. Laak-saare sadamas meie valla lipp juba lehvib, meie sadamas hakkab ka lehvima.

Igal kolmapäeval käib sadama pärast siia Saaremaalt projektijuht Arvi Nõmm, korralik ehitaja, noor poiss. Imestan, millised on need Saaremaa inimesed: kohusetundlikud, vastutavad iga oma sõna eest.

Ehitaja Merko annab sadama üle 8.–10. juulini. Hakkame mõtlema, kuidas organiseerida sadama pidulik avamine. Raha annab selleks AS Saarte Liinid, meie korraldame peo. Ei teagi veel, kuidas seda teha, selline suur pidu on meil esimest korda.

Kahju, et praamiehitus ei käinud Saarte Liinide kaudu. Tartu maavalitsus tuli vahele ja  ehitas välja laeva, mis on juba mitu korda remonti nõudnud. Praami oleks pidanud tellima laevatehasest, oleks tulnud odavam ja korralikum, garantiiga.

Nüüd veavad praamile Itaaliast varuosi. Tuleb ka tuukreid tellida – ei kõlba meie kanal sellisele laevale. Koprad langetavad puid kanalisse, laev saab nendega pihta. Paar-kolm nädalat tagasi jälle juhtus midagi. Kapten ja ujuvkoosseis on Koidulal korralik.

Eelmisel nädalal toodi Punasest Ristist toiduabi, 500 kilo makarone. Küsime abi mõistlikult, ei telli tonnidega. Ajad muutuvad: paar aastat tagasi ei olnud mitte keegi nõus toiduabi vastu võtma, olime arvamusel, et toidame end ise ära. Aga nüüd pole kala, pole kartulit kah.

Pühapäeval nädal tagasi helistas Tartumaa Omavalitsuste Liidu juht Aivar Soop ja palus hädast välja aidata – Saksamaa naiskoor tahtis saarele tulla. Mõtlesin, et mida neile küll pakkuda. Pood on meil nädala alguses tühi, kaup tuleb kolmapäeval. Ja pakkuda siin saarel vorstivõileiba, no see on nali. Kala kah ei ole, sest on püügikeeld.

Õnneks sõbranna aitas hädast välja. Tal oli sügavkülmas kala, tassisime selle välja ja suitsutasime ära. Kõrvale pakkusime võileibu ja morssi. Turiste oli 42, kõik olid rahul. Sakslastele meeldis meie kala väga.
Saksa turistid olid meil juba kolmas grupp. Elu hakkab lõbusamaks minema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles