/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2010/06/06/381235t1hdeee.jpg)
Nagu tunnistab helilooja Mirjam Tally, kes on viimased kolm ja pool aastat elanud Gotlandil, mõjus Tartus seekord üheksandat korda aset leidnud Eesti heliloojate festival loominguliselt ergutavana.
Festival paneb kirjutama helitöid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seekordsel festivalil oli esiettekandes mitu teie lugu. Kas nende hulgas oli ka sääraseid, mille te olete kirjutanud just seda festivali silmas pidades?
«Kuu vari» kandlele ja akordionile on täiesti uus lugu, mida kirjutades mõtlesin muusikutele, kes seda esitavad – Kristi Mühlingule ja Jaak Lutsojale – ja sellele festivalile.
Nii et Tartu festival tõukab tagant uut muusikat kirjutama?
Jaa, tõukab tagant, ja päris tugevalt. Ma arvan, et noortele heliloojatele on see festival hea impulss, põhjus kirjutada muusikat ja avastada endale uusi muusikalisi maailmu.
Mismoodi teie muusikat kirjutate?
Tänapäeval enam niimoodi ei ole, et helilooja istub küünlavalgel, hanesulg käes, ja kirjutab kauni käekirjaga noote paberile.
Esimesed proovid, visandid teen pliiatsiga noodipaberile, aga järjest rohkem ja rohkem on tööd arvutis. Kui on käsil lood suurematele koosseisudele, siis on puht praktilistel kaalutlustel tarvis arvutikirja – et partiisid oleks lihtne välja trükkida ja et noodid näeksid kenad välja. Samas mulle endale väga meeldivad käsitsi kirjutatud noodid.
Mis teid inspireerib helitööd looma?
Mulle on loodus väga inspireeriv. Matkamine, ka rattaga sõitmine paneb mu mõtted tööle. Ma elan Gotlandi saarel ja sõidan rattaga peaaegu iga päev. Gotlandil on ilus loodus, mis natukene meenutab mulle Muhu saart. Ja mõnel pool on Gotlandil ka Aafrika-pärane savannimaastik.
Kuidas te sattusite Gotlandile?
Ma sattusin sinna esimest korda aastal 2005, kui mul oli käsil esimene välistellimuslugu. Ma läksin seda tegema Visby heliloojate keskuse elektronmuusika stuudiosse. Nõnda kohtasin oma tulevast abikaasat Jesper Eléni, kes seal töötab. Poolteist aastat hiljem sai temast minu abikaasa.
Olete praegu Rootsi Raadio juures resideeruv helilooja. Mida see õigupoolest tähendab?
Rootsi Raadio on tellinud minult viis teost. Need on päris auväärsetele kollektiividele, nagu Rootsi Raadio koor ja orkester. Juba oli esiettekandel ka üks minu keelpillitrio. Ja sügisel tuleb üks klaverilugu esiettekandele.
Nagu te praegugi Jaani kirikus küsimustele vastates tähele panete, on Eestis väga palju sääski. Kas ka Gotlandil?
Ma ei ole Gotlandil rattaga sõites sääski tähele pannud. Aga see on tõesti fenomenaalne, et nad Eestis tulevad isegi kirikus hammustama.
Uued teosed
• Eesti heliloojate festivalil neljapäevast eilseni Tartu Jaani kirikus kõlasid valdavalt noorte heliloojate uuemad teosed.
• Tänavuse festivali keskseks heliloojaks oli kutsutud Mirjam Tally, kes lõpetas aastal 2000 Eesti Muusikaakadeemia Lepo Sumera kompositsiooniõpilasena ning elab ja töötab alates sügisest 2006 Gotlandi ehk Ojamaa saarel Visby linnas.
• Festivali kunstiline juht Monika Mattiesen oli kavasse lülitanud teiste hulgas Mirjam Tally helitööd «3 steps» klarnetile, klaverile ja tšellole, «Shift 2» ja «Kuu vari» ning kontserdi kandlele ja kammerorkestrile «Déjà vu», mis kõik kõlasid esiettekandes festivalil.