Kasutatud mööbli võib ära anda või müüki panna, huvilisi ikka leiab. Aga kuhu panna oma mööbel suurema remondi või aega võtva kolimise ajaks? Sellele probleemile on Tartus nüüd lahendus.
Kodu remontides võib mööbli hoiule anda
15. märts 2014, 19:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu meile mööblit hoiule toodud veel ei ole, aga võime seda võimlust iga kell pakkuda,» kinnitas Mööblivaramu OÜ tegevjuht Risto Rõõmusoks.
Mööbli ladustamise mõtte pani selle aasta alguses Jõe keskuses tööle hakanud Mööblivaramu rajanud Küllo Kalale ja Risto Rõõmusoksale pähe Teet Suits, kes kunagi treenis neid noori mehi oma korvpallikoolis ning aitab neid nüüd nõu ja jõuga.
«Küllo tegi kutsehariduskeskuse lõputöö Tartu kasutatud mööbli poodidest ja ta on kindel, et sel ettevõtmisel on jumet, sest taaskasutus on tark tegu,» rääkis Teet Suits. «Soovitasin poistel hakata ka mööblit ladustama, sest puhas, köetav ja valvega ruum, kuhu saab autoga sisse sõita, on selleks olemas.»
Eluline vajadus
Teet Suits lisas, et mööbli hoiule võtmine pole originaalne äriidee, vaid eluline vajadus.
«Olen ise kaks korda kolides hädas olnud: ühest kodust tuli välja minna, aga teise ei saanud kohe elama minna, mööbli hoidmiseks polnud ühtegi mõistlikku kohta,» selgitas ta. «Eelmisel suvel tassis mu sõber mööblit samamoodi ühest kohast teise nagu kass poegi. Sügisel helistas tuttav, tal oli sama mure – ei ole mööblit kuhugi hoiule anda.»
Hoiule võetud mööbli eest küsib Mööblivaramu kuus kolm eurot ruutmeetri pealt. Asjade pikemaks ajaks ladustamiseks lepitakse hind kokku.
Kolimisest rääkides märkis Teet Suits sedagi, et elukohta vahetades jääb inimestel ikka üht-teist üle, sest kõike ei taheta uude kodusse kaasa võtta või pole seal selleks ruumi.
Nii ongi kodus ja ka töökohades üle jäänud kraami Mööblivaramu laos omajagu. Kaup on korralikult puhastatud, diivanid-tugitoolid käiakse üle spetsiaalse masinaga, millele vannuvad alla ka vanad plekid.
Diivaneid võib lausa valida, otsija leiab ka näiteks väikse kummuti, lahtikäiva laua, sektsioonkapi, 1960. aastatest pärit hästi hoitud kirjutuslaua, peegli või uue voodi. Uut omanikku ootavad ka töökorras solaarium ja juuksuriföön.
«Meil käib kõik kokkuleppel,» selgitas Risto Rõõmusoks. «Omaniku soovil paneme mööbli kas müüki, anname selle tasuta edasi või siis utiliseerime.» Mööbli kodust või ettevõttest äraviimise eest hoolitseb Mööblivaramu. Kui kaup läheb müüki, tassitakse ja sõidutatakse see tasuta ära. Äraviskamis-kraam sõidutatakse minema kuluraha eest.
Vajalikke asju on Mööblivaramust soetamas käinud tudengid ja üürikorterite pidajad, firma kodulehel hoiavad silma peal ka päris vanast väärikast mööblist lugupidavad inimesed. «Esimene kuu läks meil hästi, tulime ots otsaga kenasti kokku,» märkis Risto Rõõmusoks. «Nüüd on vaiksem aeg, müüki pakutakse vähem mööblit.»
Üks toob, teine viib
Mööbli koha pealt on vaiksem aeg ka Turu tänava keskkonnajaamas, kuhu tartlastel tuleb liigne mööbel ise kohale sõidutada.
«Kevadkoristuse ajal tuuaksegi mööblit vähem,» selgitas Turu tänava keskkonnajaama töötaja Lembit Juht. «Aga mööbel läheb muidu väga hästi. Nagu midagi viisakamat tuleb, nii see kohe siit ka läheb!»
Eelmine kuu oli mööbli poolest tema sõnul üsna kehv: toodi vaid 165 sisustuseset. Keskkonnajaama toodud mööbli eest ei küsita soovijalt sentigi. Jagamiseks kõlbab sinna viidud kraamist laias laastus kolmandik, ülejäänu on kas juba tükkideks lõhutud või nii halvas seisus, et kõlbab vaid konteinerisse.
«Käiakse küsimas asju tühja üürikorterisse, inimestel on kõike vaja,» rääkis Lembit Juht. «Määrdunud diivanit naljalt ei taheta, aga kunagi ei või teada – üks päevinäinud kušett seisis aasta aega, oli juba plaanis see minema visata, aga ei jõudnud, tekkis tahtja.»
Keskkonnajaama on peale diivanite ja voodite ühest kodust toodud ning teise viidud ka nõukogudeaegsed seinasektsioone, riiuleid, suuski ja toole. «Toodi kaks täispuidust tooli – kümme minutit ja olidki läinud,» märkis Juht. «Suuski käib siin otsimas üks mees. Ta nägi Kolkjas suuskadest aeda ja teeb nüüd endale kah sellist.»