Seenesääsk jõuab ikka inimesest ette

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ussitanud riisikad on seenesääskede töö.
Ussitanud riisikad on seenesääskede töö. Foto: Margus Ansu

Kui meil on tänavu hea sääseaasta, kas see tähendab siis, et seenele pole mõtet minnagi, sest teatavasti on seeneussid seenesääskede ja -kärbeste ning teistegi putukate vastsed?


«Kui pistesääski on hästi palju, ei tähenda see veel seda, et seenesääski on palju,» vastas Eesti Maaülikooli entomoloogia vanemteadur Olavi Kurina. «Kõik sõltub ilmast: kui suve teine pool tuleb väga kuiv, siis on vähe nii seeni kui ka seenesääski.»

Eestis on kindlaks tehtud 450 liiki seenesääski. «Kui neid edasi uurida, tuleb veel ligi poolteistsada liiki juurde,» ütles Olavi Kurina. Rootsis on teada 800 liiki seenesääski.

Meil elavad seenesääsed on ligi viis millimeetrit pikad, kuid mõned liigid võivad olla ka kuni sentimeetri pikkused ja isegi pikemad.

Kaugelt vaadates sarnaneb seenesääsk pistesääsega. Lähemal uurimisel on näha, et tal puudub iminokk. Seega ei saa seenesääsk inimeselt verd imeda.

Küll saab ta aga inimese jaoks seened tuksi keerata. Emane seenesääsk muneb seenele mitte ainult öösel, vaid ka päeval.

Seega ei õnnestu seenelisel isegi kõige parema tahtmise korral seenesääsest kiirem olla: ka väikestel seentel on juba munad, kuigi me neid ei näe.

Munemisel eelistavad mõned seenesääsed kindlat seeneliiki, kuid enamikul seenesääskedel ei ole kindlat lemmikut.

Ussitanud riisikad ja pilvikud on peamiselt seenesääse töö. Kuid kõiges pole mõtet neid süüdistada, sest näiteks puravikus elavatest seeneussidest on enamik hoopis õiekärbeste vastsed, kelle valmikud on enam-vähem toakärbse mõõtu.

Kirglik seeneline võib nüüd pahaselt küsida, et miks on looduses neid pagana seenesääski tarvis?

«Nad levitavad ka seeneeoseid, on toiduks teistele putukatele ning ega looduses peagi kõik inimese soove pidi käima,» vastas Olavi Kurina.

Sama on ka pistesääskedega: kui need ilmast järsku kaoksid, kaoks üks jupike ka toiduahelast.

Selle jupi puudumist tunneksid kohe kalamehed, sest paljud meie kalad toituvad sääsevastsetest. (TPM)
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles