Reedel pidas Tartu Ülikooli nõukogu erakorralise istungi, kus pärast neljatunnist arutelu jõuti kõiki osapooli rahuldavale tulemusele ning nõukogu kiitis heaks Tartu Ülikooli seaduse eelnõuversiooni.
Ülikooli nõukogu andis eelnõule rohelise tee
«Põhimõtteliselt võib üldjoontes rahule jääda, midagi väga hullu sisse ei läinud,» märkis reedel pärast nõukogu istungit õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter.
Dekaani arvates võinuks enam arvestada socialia valdkonna nõukogu esitatud ettepanekutega, mille järgi kaasataks enam välisliikmeid ettepanekus välja toodud alustel.
Et rektori valimise kord säilis praegusel kujul, valmistas Ginterile heameelt.
«See oli ka meie idee,» sõnas ta õigusteaduskonna ettepanekule viidates. Praegu valib rektori pea 300-liikmeline valimiskogu iga viie aasta järel.
Arutelude tulemusena jõudis nõukogu otsusele, et uues ülikooli nõukogus oleks 11 liiget, kellest viis nimetaks ülikool (sealhulgas ühe üliõpilase), viis vabariigi valitsus ning ühe liikme esitaks Eesti Teaduste Akadeemia.
Nõukogu liikmed peaksid olema laitmatu reputatsiooniga, omama teadmisi kõrghariduse ning teadustegevuse korraldusest ning nad ei tohi olla riigikogu ega valitsuse liikmed.
Ülikooli senatisse (praegune nõukogu) hakkab kuuluma 22 liiget, sealhulgas neli liiget igast ülikooli teadusvaldkonnast ning viis üliõpilaste esindajat, senatit juhib rektor.
Laiema otsustuskogu kaasamine rektori valimisel on Ginteri seisukohalt vajalik selleks, et valitaval rektoril oleks ülikooli liikmeskonna suurem toetus.
Esialgse plaani kohaselt valinuks rektori 11-liikmeline nõukogu (praegu kuratooriumi rollis olev üksus).
Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna esimees Alo Lõoke sedastas, et tudengid jäid heakskiidu saanud seaduseelnõu versiooniga rahule.
Esialgse variandiga, kus tudengitel rektori valimisel hääleõigus puudus, poleks üliõpilaskond päri olnud. Praeguselegi arutelule lisas TÜ üliõpilasesindus ettepaneku kaasata loodavasse nõukokku tudengeid ka otse.
Tartu Ülikooli seaduse uus redaktsioon saadetakse nüüd haridus- ja teadusministeeriumisse väljatöötamiseks ning seejärel edasi riigikokku arutamisele.