Emakeelepäeval. Martin Pau: miks me kipume siisitama?

Martin Pau

FOTO: TPM

Eestlasi näikse olevat haaranud siisitamismood. Võibolla oleks õigem nimetada seda koguni siisitamistõveks. Ravile mõtlemiseks pole kohasemat päeva kui emakeelepäev.

Mõne kuu eest märkasin, et ei möödu naljalt õhtut, mil Eesti Televisiooni eetrist ei lendaks mu elutuppa mõni ülearune, kõrva kriipiv «siis». Ühtlasi hakkas tunduma, et tarbetu siisitamine on eestlastele külge hakanud üldisemalt.

Jõudumööda olen näiteid telerist, raadiost, ajalehtedest, pressiteadetest ja netilehekülgedelt üles kirjutanud. Et oleks mõistetav, millest jutt, toon näiteid ja kutsun kaasa mõtlema.

Näited on korjatud hajusalt, mitme kuu jooksul, päris juhuslikult. Kuid minu meelest kõnelevad need päris selgest probleemist, mida üldsusega jagatavate tekstide koostajad peaks endale teadvustama.

Mõistmaks paremini, millest ma räägin, tasub mittekeeleinimestel kiigata kaheksat eeskujulikku siis-näidet sellelt aadressilt: http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q= siis&F=M).

«Aktuaalne kaamera», 6. märts:

«Arvestades, et ühe arsti koolitus maksab sotsiaalministeeriumi arvestuste kohaselt kuuskümmend tuhat eurot, siis on Eesti investeerinud hetkel Soomes töötavatesse arstidesse ligemale 40 miljonit eurot.»

Milleks siin «siis»? Võtke ära, lugege ning mõistate, et ta on siin tarbetu.

«Aktuaalne kaamera», 5. november 2013:

«Kuigi ekspertiis ei oska sellise ehituslahenduse puhul arvutustega kontrollida, kui ohtlik see ikkagi on ja kui kaua püsiks, siis esimene väike varing näitas selgelt, et sõnum saab olla vaid üks.»

Kas poleks loogiline: ... kui kaua püsiks, näitas esimene väike varing selgelt, et .....?

«Päevakaja», 1. detsember 2013:

«Tiitleid, millega võiks Anu Rauda tutvustada, on väga palju, ent nagu ütles auhinnakomisjoni esimees, Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm, siis Anu Raud on just see, kes iseloomustab Rahvusmõtte laureaadi olemust.»

Parandan. Ja rohkem kui hädapärast vaja, sest lause lõpp on originaalis tervikuna üsna õudne. Võinuks olla: ... nagu ütles auhinnakomisjoni esimees Volli Kalm, on Anu Raud inimene (miks mitte ka: neid inimesi), kes Rahvusmõtte auhinna laureaadi olemust hästi iseloomustab. Konstruktsioon «just see» kõlab nii, nagu poleks varasemad Rahvusmõtte auhinnad läinud sobilikele persoonidele.

Kuid naaskem siisitamisrajale.

Statistikaameti pressiteade, 29. november 2013:

««Vaadates arvutatud elujõulisuse indeksit pilguga, kas suurema elanike arvuga omavalitsusüksused on elujõulisemad, siis võime öelda, suurema elanike arvu ja suurema elujõulisuse indeksi vahel eksisteerib positiivne seos, kuid see seos pole nii tugev, et võiksime öelda, et mida suurem, seda elujõulisem,» märkis statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski.»

Jällegi: «siis» on siin lihtsalt ülearune.

Politsei pressiteade, 22. november 2013:

«Tartu suunas liikunud sõiduauto Mercedes alustas möödasõitu tema ees liikunud BMWst, kuid kuna vastassuunast lähenes sõiduauto, siis Mercedes ei jõudnud manöövrit lõpetada ning sõitis külje pealt sisse temaga samas suunas liikunud BMW-le. Kokkupõrke tagajärjel paiskusid mõlemad sõidukid sõidutee parempoolsesse kraavi ning rullusid üle katuse.»

Viimases näites on «siis», nagu esimeseski näites, põhjuslauses, kus seda justkui keelata ei saa, kuid pole ka mingit põhjendust seda pruukida. Kenam oleks ju: ... kuna vastassuunast lähenes sõiduauto, ei jõudnud Mercedes manöövrit lõpetada.

Aga aitab ehk riigi pressiteenistujate ja riigi rahast elavate ajakirjanike arvustamisest. Ega siis ainult nemad libastu.

Naine24.ee, 26. veebruar:

«Kuigi praeguseks pole tehtud piisavalt uuringuid, mis tõestaks, et friikartulite söömine oleks seotud laste vähki haigestumisega, siis on leitud, et 3–5-aastaste laste seas on vähki haigestumine aina tõusmas.»

Äripäev, 13. november 2013:

«Kuigi lõunakülg on enamjaolt akendega kaetud, siis jahutussüsteemi meil majas ei ole.»

Antsla valla leht, 1. jaanuar:

«Kuigi olin vene keelt koolis õppinud juba seitse aastat, siis nüüd päris vene keelt kuuldes ei saanud ma mitte midagi aru!»

Bussifirma Taisto kodulehelt:

«Kuigi meie kodu on Võrumaa metsade vahel Antsla vallas, siis meie bussid liiguvad siiski üle Eesti.»

Tartu teaduspargi ja Tartu ülikooli uuring

«Eesti konkurentsivõime ja kasvualade analüüs», november 2013:

«Võrreldes Tartu ja Tallinna trende, siis on näha vastassuunalist liikumist.»

Ühe lasteaia siselistist, november 2013:

«Vaadates tekkinud teadmatust ja paanikat, siis oleks see igati mõistlik, kui inimestel on võimalik küsida otse.»

e24.postimees.ee, 2. jaanuar:

««Praegu on põllud ilusad ja mingeid kahjustusi ei ole. Aga on vana tarkus, et kui lumi tuleb sulanud maa peale, siis võib taliteravili untsu minna. Kui tuleb 1-2 soojakraadiga lumi maha, siis võivad väga paljud orased hukkuda,» ütles Tartumaa põllumeeste liidu esimees Jaan Sõrra.»

Viimaste lausete juures peab tunnistama: tingimuslausele viitav «kui» lause alguses lubab kahtlemata sõna «siis» kasutada. Aga milleks seda teha? Pole ju vaja. Ah et tsitaat on püha? Kui inimene nii ütles, peab ka sõna-sõnalt samasuguse tsitaadi avaldama?

No ei pea. Ballasti, sisuliselt ruumitäiteks kujunevaid ja sisule mitte grammigi lisavaid sõnu võib alati välja rookida. Ja roogitakse ka, kuigi see võib tunduda mõnele tema väljendusliku eripära hävitamisena.

Tahame või ei taha, iga keelekonarus ja stiiliviga taastoodab end.

Ning taastoodab seda tõenäosemalt, mida suuremale auditooriumile on seda levitatud. Jälgigem oma keelt. Ja laskem seda toimetajail parandada.

Head emakeelepäeva!

Tagasi üles