/nginx/o/2014/01/07/2737394t1h825b.jpg)
/nginx/o/2011/08/21/717310t1haf35.jpg)
Tudengid katsetavad, kuidas ülikoolis rattarent ja mahetoit vastu võetakse. Need on kaks projekti kümnest, mis eelmise aasta lõpus alanud ressursisäästuvõistlusel «Negavatt» esimesest voorust edasi pääsesid ja järeleproovimiseks toetust said.
Maaülikooli tudengid katsetavad rattalaenutust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsi lõpuni katsetab Eesti maaülikooli tudengite meeskond, kuidas ülikooli töötajad ja üliõpilased jalgrattalaenutuse teenuse omaks võtavad.
Juba homme läheb meeskond ka võistluse korraldajalt, keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK), laenutuse proovimiseks saadud 1000 euro eest jalgrattaid ostma. «Kogu raha me rataste alla panna ei taha,» ütles tudengimeeskonna eestvedaja ja maaülikooli keskkonnakaitse üliõpilaste seltsi juhatuse liige Riin Kruusimägi.
Laenutus vajab proovimist
Projekti katsetamiseks plaanib meeskond osta kolm-neli kuni kahesajaeurost jalgratast. Kruusimägi lisas, et raha peab jätkuma ka näiteks reklaamlehekeste valmistamiseks, et inimesi oma tegevusest ja eesmärkidest teavitada. Jalgrattalaenutusega soovitakse lahendada ülikoolilinnaku autodest pungil parklate probleemi.
Seni on tudengid teinud küsitlusi, et teada saada, mida kaastudengid ja töötajad jalgrattaleanutusest arvavad ja mis tingimustel nad seda kasutaksid. «Laenutuse hinda pole me veel suutnud omavahel kokku leppida, aga semestris võiks see olla umbes 50 eurot. Kasumit me sellega teenida ei taha, aga rataste hoolduskulud sooviks tasa saada,» rääkis Kruusimägi.
Ta lisas, et seni on küsitluste tulemustest näha, et on neid, kes parklate probleemi lahendamisel eelistavad tasulist parkimist ega ole huvitatud jalgrattalaenutusest. Kuid on ka neid, kes pooldavad rattarenti ja laenutaksid jalgratast hea meelega.
Mahetoit ülikoolis
Teine maaülikooli tudengimeeskond teeb eeltööd, et märtsi viimasel nädalal ülikooli kohvikutes tavapäraste kohvikutoidu hindadega pakkuda kõhutäit mahedast toorainest.
Mahetoidu tudengimeeskonna eestvedaja Meriliis Kotkas sõnas, et suur osa kokkuleppeid mahetootjatega, kes on nõus kohvikuid toorainega varustama, on juba sõlmitud. «Kohe-kohe on valmis saamas ka retseptid, mis mahetoidu koolitajalt tellisime,» lisas ta.
Kolmas maaülikooli tudengimeeskond, kes võistlusel ideede katsetamise vooru pääses, soovib aga ühiselamutes paremini korraldada jäätmete sortimist. See idee kogus ka Delfis ja KIKi Facebooki lehel rahvahääletusel enim hääli.
Ettevõtmise eestvedaja Teele Sikka ütles, et peagi seatakse ühiselamu boksidesse nelja anumaga prügikastide süsteem, mis peaks tudengitel prahi sortimise palju lihtsamaks ja mugavamaks tegema.
Tartu ülikoolist pääses ideede järeleproovimise vooru meeskond, kes töötab välja Windowsi tarkvara Green Wave. Tarkavara ülesanne on vähendada arvutis taustal tühjalt töötavatele programmidele kuluvat protsessori ressurssi, mille tulemusena sujub töö arvutis paremini, kasutaja suudab säästa aega ning arvuti energiakulu on väiksem.
Tarkvara väljatöötaja Roland Pihlakas ütles, et juba sel nädalal minnakse õppeasutustesse tudengitele oma ideed ka tutvustama ning vabatahtlikke tarkvara proovijaid otsima.
«Negavatt»
• «Negavatt» on keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) eelmise aasta novembris alanud energia- ja ressursisäästuvõistlus. Osalevad kõrgemate õppeasutuste meeskonnad ideedega, mis aitavad haridusasutuses ja ülikoolilinnakus mõistlikult tegutsedes ressursitõhusama ühiskonna poole liikuda.
• Esimesest voorust pääses teise, ideede katsetamise vooru kümme tudengimeeskonda, kelle seas oli üks Tartu ülikooli ja kolm Eesti maaülikooli meeskonda.
• Ideede katsetamine lõpeb 30. märtsil, 15. aprillil kuulutatakse välja võiduprojektid. KIK annab võiduprojektide elluviimiseks igale meeskonnale kuni 10 000 eurot.