Vastupidi valimisliitude lootusele ei toetanud Tartu volikogu põhimääruskomisjon esmaspäeval fraktsiooni moodustamise alampiiri alandamist seniselt viielt volinikult kolmele, põhjendades, et põhimäärust ei tuleks muuta valimistulemuse järgi.
Valimisliidud said võimult tünga
12. märts 2014, 09:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu põhimääruses on öeldud, et fraktsiooni võivad moodustada viis volikogu liiget. Mullustel valimistel said valimisliidud Vabakund ja Isamaaline Tartu Kodanik kumbki kolm volikogukohta – seega alla künnise. Algasid arutelud põhimääruse muutmise üle, mis tagaks valimisliitudele samasugused õigused, nagu on fraktsiooni moodustamiseks piisava esindatuse saanud erakondadel.
Veel mullu detsembris ütles volikogu esimees Aadu Must, et ta pole kuulnud, et keegi kõnealuse piiri alandamisele vastu vaidleks.
Selgelt vastu
Volikogu ajutise põhimääruskomisjoni koosoleku hääletustulemus oli aga valimisliitudele külm dušš.
Vastu hääletasid volikogu keskerakondlasest esimees Must ja elektrooniliselt ka tema erakonnakaaslane Olev Raju. Vastu hääletasid ka reformierakondlased Triin Anette Kaasik ja linnavalitsuse esindajana komisjoni kuuluv Raimond Tamm.
Poolt hääletas üksnes vabakundlane Gea Kangilaski. Sotside esindaja Tõnu Ints jäi erapooletuks. Üldse puudusid IRLi liige Mihhail Lotman ja Isamaalise Tartu Kodaniku esindaja Tõnis Lukas.
Kohal olid ka, aga ametnikena jätsid hääletamata volikogu kantselei juhataja Ülle Saar ja linnasekretär Jüri Mölder.
«Argumentatsioon? Mitu korda küsisin, paremat vastust ei saanud, kui et see oli ju teada, kui kandideerima hakkasite, et põhimääruses on nii kirjas ja väikestel on keerulisem asju ajada, aga me ei ole selgelt täheldanud, et teie õigusi oleks rikutud volikogu töös ja volikogu koostöövõimekus võib oluliselt saada kahjustatud, kui kõigile anda nii palju võimalusi kaasa rääkida,» ütles Kangilaski. «Et mõelda vaid, kui järgmises koosseisus oleks veel rohkem väikeseid valimisliite. Kes suudaks neid ära kuulata.»
Must ütles kommentaariks, et teema on olnud üleval aastaid ja nüüdki arutas nende fraktsioon asja põhjalikult. «Põhiline oli, et ei ole päris õige, et iga kord, kui valimistulemused selguvad, hakata nägude järgi vaatama, kuidas me seekord mängime või ei mängi,» rääkis Must.
Üpris samasuguse põhjenduse andis oma fraktsiooni arutelule viidates Tamm: «Kõige olulisem argument on, et ükski valimistulemus ei saa olla aluseks põhimääruse muutmisele. Peab olema mingi muu põhjendus.»
Ta viitas ka, et fraktsioonide alampiiri alandamine suurendab volikogu killustatust.
See omakorda kordab sotsiaaldemokraat Intsu öeldud mõtet: «Kui väikesi nimekirju on palju ja nad kõik saaksid fraktsiooni õigused, siis volikogu tegevus killustuks kätte ära. See on lävendi üks mõte. Kui neil (väikestel valimisliitudel – toim) on vaheaegade õigus ja kõik muud täisõigused, siis on volikogu ikka väga ära killustunud. Seetõttu on piirang mõistlik. Sisse saamise lävend ja fraktsiooni moodustamise lävend ei pea kattuma.»
Ints ütles, et ta ei ole oma lõplikku seisukohta kujundanud. Huvitav on meenutada, et volikogu eelmises koosseisus seisid just sotsid fraktsiooni alampiiri langetamise eest kolme liikmeni, nüüd nad seda ei toetanud. Nüüd märkis Ints, et sellel on nii poolt kui vastu argumente. Poolt kõneleb see, et siis oleks volikogus esindatud jõududel sarnased õigused.
Mõned erinevused
Kangilaski möönis, et tegelikkuses on valimisliidud kaasatud volikogu eestseisuse töösse, komisjonide töösse ja neil on ka tasustatud nõunik. Kuutasu on küll vaid 140 eurot, millest lähevad maksud maha, kuid see arvutatakse volikogu liikmete arvu pealt.
Valimisliitudel ei ole fraktsiooni moodustamata aga õigust lõppsõnale päevakorrapunkti arutelu lõpus, pole õigust võtta vaheaegu ja pole ka tasustatud fraktsiooni esimeest. Aadu Must nentis, et tema rohkem erinevusi ei näe ja ta on volikogu tööd juhtides püüdnud teha kõik, et ükski tööasi ei jääks tegemata pelgalt seepärast, et saadikurühm on väike.
«Mina olen seisukohal, et meie põhiseaduslikku õigust on riivatud. Me ei saa täpselt samal moel osaleda volikogu töös nagu teised volinikud,» leidis aga Kangilaski.
Tõnis Lukas möönis, et ta ei saanud komisjoni koosolekust osa võtta, aga negatiivne otsus oli üllatav.
«Minu arusaamist mööda oli see ette otsustatud hoopis niimoodi, et volikogu toetab seda. Kujutasin ette, et see käib sulnis üksmeeles,» ütles ta.
«Loomulikult, kui üle künnise jõudnud valimisliit või mõni muu nimekiri saab mandaadi, peaks tal olema õigus fraktsioon moodustada. Kui rahulikult mõeldaks veel järele, siis on võimalik päästa. Volikogu suur saal saab ennast ju kehastada valgustatud monarhiks ja otsustada ümber rahva tungivatele nõudmistele tuginedes. Arvan, et ümbermõtlemise ruumi on, aga see sõltub nendest, kes vastu hääletasid,» lausus Lukas.
Fraktsioonid volikogus
• Kehtiva korra järgi võivad volikogu fraktsiooni moodustada vähemalt viis liiget.
• Valimisliitude ettepaneku järgi võiks volikogu fraktsiooni moodustada vähemalt kolm volikogu liiget.
Allikas: Tartu volikogu