Bussiinfosüsteem petab ikka ja on vastu võtmata

Tartu linnas on 44 peatusetablood, millelt bussiootajad peaksid saama teavet, millal buss peatusesse jõuab. Paraku võib see teave olla vigane, sest busside reaalajainfosüsteem tõrgub. Mõisavahe bussiinfotablool näiteks on probleeme andmesidega. Foto: Kristjan Teedema

Tartu bussiliikluse tiigrihüppena mõeldud reaalaja­info­süsteem jõudis küll mullu Tartu aasta teo nominentide hulka, kuid on tellija poolt siiani vastu võtmata, sest iga päev tuleb teateid vigadest.

Peatuste infotablood, kuhu süsteem peaks kuvama saabuvate busside infot, on enamasti töökorras ja need oleks Tartu linnavalitsus peaaegu et valmis vastu võtma. Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et 44 tabloost 43 võiks vastu võtta, sest katkestusi on alla ühe protsendi ja peaaegu alati näitavad need õiget asja.

Üksnes Mõisavahes on üks peatus, millel katkestusi on üle 1,2 protsendi tööajast. «Seda me ei ole nõus vastu võtma. Nad peavad seda veel sättima,» ütles Haak.

Süsteemi tarninud firmale G4S on see paras peavalu. EMT andmeside on asendatud Elisa omaga, vahetatud on modemeid, kuid veast lahti saadud ei ole, kirjeldas Haak.

Pidevad häired

Kuid probleem on suurem. Reaalajainfosüsteemi peatusetablood on loodud näitama liinile registreeritud busside saabumiseni jäänud minuteid, kui selleni on jäänud vähem kui kümme minutit. Senimaani aga kuvab süsteem tabloole sõiduplaanijärgset väljumise kellaaega.

Kui buss ei ole liinile registreeritud, kuvab süsteem samuti plaanijärgset väljumise kellaaega, sõltumata sellest, kui kaugel buss on või kas oodatav buss üldse sõidab. Kui buss plaanijärgseks ajaks ei tule, kirje lihtsalt kaob tabloolt.

Paraku tuleb pea iga päev ette, et juhtidel ei õnnestu mõne bussi keskseadet üldse käivitada. See tähendab, et ei ole võimalik bussi liinile registreerida, ja veelgi enam – ei tööta ka busside häälteavitus ega busside elektroonilised tablood, kus peaks olema kuvatud liininumber ja marsruut.

«Igal hommikul väljub keskmiselt kolm-neli bussi pabernumbritega,» ütles Sebe Tartu linnaliikluse juht Üllar Kaljuste.

«Põhjuseid on väga palju erinevaid. Kindlasti teab seda G4S täpsemini. Süsteemi üks teine probleem on, et bussijuht peab kas iga liiniringi lõpus või üle kahe liiniringi järel süsteemi taaskäivitama. Süsteem hakkab häälteavitustega hiljaks jääma. Peatus on ammu ära olnud, kui selle peatuse kohta info tuleb. Taaskäivitus aitab, et saab ringi ära sõita, aga see ei ole normaalne olukord,» lisas ta.

Eelmisel nädalal oli aga massiline rike, kui poolel bussipargil kadusid liininumbrid. See 4.-5. märtsi häire oli tingitud sellest, kui G4S proovis süsteemi laadida uuemat tarkvaraversiooni, mis pidanuks tulevikus probleeme vältima.

«Veel ei ole tundnud, et need probleemid oleksid kadunud,» sõnas Kaljuste. «Siis tuli ka arendaja käest järgmine kiri, et nad on jälil, miks süsteem hakkab venitama. Ilmselt on oodata lähipäevil või lähinädalatel veel ühte versiooni. Loodame.»

Seni läheb aga igal hommikul teele tabel eelmisel päeval ilmnenud vigadega. «Igal tööpäeva hommikul,» täpsustas Kaljuste.

Tähtaeg mullu juunis

«Ei taha otse kommenteerida,» ütles firma G4S projektijuht Mait Saar Postimehe palve peale asjade seisu ja vigade põhjust selgitada. Ta soovitas pöörduda pressiesindaja poole, kes «oskab vastuse ilusamini sõnastada».

«Sisuliselt on tartlastele ehitatud bussiinfosüsteem valmis,» vastas G4Si kommunikatsioonijuht Julia Garanža.

«Reisijatele info liikumine toimub: kõik monitorid on üleval ning vahendavad busside liikumist puudutavat teavet. Tõsi, bussiinfosüsteemi töös on esinenud mõningad tõrked, mis on selgitatavad tipptundidel enamkäidavates kohtades tekkivate hetkeliste ülekoormustega mobiilses andmesidevõrgus. Koostöös Tartu linnaga oleme need tõrked viinud miinimumini, sealhulgas suurendanud bussides olevate seadmete andmeside mahtu,» lisas ta.

Linnavalitsusele saadetud kirjas ütleb G4Si esindaja Priit Orasson, et läinud nädala massiline viga tekkis busside tarkvara vahetamisel. «Uue tarkvara allalaadimise eesmärk oli kõrvaldada olukord, kus bussiseadme töö seiskub ega võimalda enam seadet edasi kasutada.»

Kuid peale versiooni uuendamist 4. märtsi keskpäevast alates selgus Orassoni seletuse järgi, et vanal versioonil oli osa faile puudu, mis peavad uue versiooni käivitamiseks olemas olema. Peale uuendust töötas kõik korrektselt, kuni bussijuhid hakkasid seadmeid taaskäivitama. Peale seda need enam ei käivitunud puuduvate failide tõttu.

«Peale seda alustasime kohe vea kõrvaldamisega ja seda sai tehtud ööpäev läbi võimalike jõududega,» lisas ta.

Süsteemi tarnimise tähtaeg oli mullu juunis, siis taotles G4S tähtaja pikendamist augustikuuni. Hankel kujunes süsteemi loomise hinnaks umbes 607 000 eurot, millest linn on seni välja maksnud 374 000 eurot.

Madis Oona sõnul on linnal õigus välja maksmata osalt rakendada leppetrahvi 20 protsenti.

Millal võiks aga vead olla kõrvaldatud ja süsteem linnale üle antud?

«Selle üleandmisega liigume linnale sobivas tempos,» vastas Garanža ka pärast korduvat palvet täpsustada, millisel kuupäeval võidaks selle eesmärgini jõuda.

Sebe on teinud linnale ja G4Sile ettepaneku, et juhtidele loodaks kiire võimalus vajaduse korral lülitada bussid vanale teavitussüsteemile, mis on töökorras ja tagaks bussidel vähemalt elektroonilise liiniinfo, kuigi peatusetablood bussilt andmeid ei saa ja ka häälteavitus ei toimi.