Kompromiss tõi nõukogu TÜ juhtimisreformi toetama

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli peahoone.
Tartu ülikooli peahoone. Foto: Sille Annuk.

Täna erakorralise istungi pidanud Tartu Ülikooli nõukogu nõustus rektor Alar Karise algatatud juhtimisreformiga tingimusel, et vabariigi valitsuse saab määrata kõrgkooli uude juhatusse viis, mitte kuus liiget. Kokku saab uues juhatuses liikmeid olema üksteist.

Tartu Ülikooli seaduse uue redaktsiooni ettevalmistamist arutama kogunenud nõukogu jõudis 4. juuni istungil ühiste seisukohtadeni ning otsustas esitada need haridus- ja teadusministeeriumile kasutamiseks lähtematerjalina TÜ seaduse eelnõu väljatöötamisel, teatas ülikooli pressiesindaja Mehis Tuisk.

Rektor Alar Karise sõnul oli ülikooli nõukogu üsna üksmeelselt seisukohal, et ülikooli senisest paremaks ühiskonnaga sidustamiseks vajab asutuse juhtimine muudatusi. «Mõistagi tekkis küsimusi võimalikes meetodites, kuidas ülikooli ühiskonnaga paremini sidustada, kuid olen veendunud, et tänase konstruktiivse arutelu tulemusena jõudsime lahendusteni, mis ülikooli igal juhul edasi viivad», täpsustas Karis.

Tartu Ülikooli seaduse muudatuste põhimõtete arutelul võeti aluseks järgmised seisukohad:

* välisliikmete kaasamine ülikooli otsustusprotsessi on vajalik ja oluline;
* nõukogu ja senati mõju ülikooli arengule peab olema tasakaalustatud;
* rektori valimisel peab nii ülikooli töötajatel kui ka nõukogu välisliikmetel olema otsustav õigus;
* rahvusülikooli õigused ja kohustused vajavad seaduses täpsemat sätestamist.

Arutelude tulemusena jõudis nõukogu seisukohale, et uues ülikooli nõukogus oleks 11 liiget, kellest viis nimetaks ülikool (sealhulgas ühe üliõpilase), viis vabariigi valitsus ning ühe liikme esitaks Eesti Teaduste Akadeemia.

Nõukogu liikmed peaksid olema laitmatu reputatsiooniga, omama teadmisi kõrghariduse ning teadustegevuse korraldusest ning nad ei tohi olla riigikogu ega valitsuse liikmed. Nõukogu valitaks viieks aastaks.

Peamiste ülesannetena võtab nõukogu vastu ülikooli arengukava ja eelarve, millele on senatil viivitava veto õigus. Lisaks kinnitab nõukogu majandusaasta aruande ning senatis vastu võetud põhikirja.

Ülikooli senatisse hakkab kuuluma 22 liiget, sealhulgas neli liiget igast ülikooli teadusvaldkonnast ning viis üliõpilaste esindajat, senatit juhib rektor.

Rektor peab nõukogu hinnangul olema akadeemiline liider, kelle valivad nõukogu, senati, kõikide korraliste professorite ja teaduskondade ning kolledžite nõukogude liikmed. Rektoriga sõlmib töölepingu nõukogu esimees.

Rahvusülikooli rolli täidab ülikool oma missiooni ja ülesannete kirjelduse kaudu, mis erinevad mõnevõrra ülikooliseaduses sätestatud ülesannetest ülikoolidele. Muuhulgas oleks seaduses kirjas, et Tartu Ülikool on universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus.

Ülikooli selge roll on edendada eestikeelset haridust ning tagada kõikide valdkondade ja alusteaduste tasakaalustatud areng. Samuti on tal ülesanne olla eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivate teaduste edendaja, enda omandis oleva rahvusliku kultuurivara säilitaja ning vastavate teenuste pakkuja Eesti avalikkusele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles