Töö toimetuses annab inspiratsiooni

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Orav (vasakult), Indrek Ude, Toomas Kiho ja Tiiu Jõgi tulid ühispildile toas, kus on töötanud Friedrich Robert Faehl­mann ja Ain Kaalep. Ülejäänud toimetuse liikmed Triin Kaalep, Kristin Sarv, Kalle Hein ja Jaan Kangi­laski askeldasid samal ajal mujal.
Mart Orav (vasakult), Indrek Ude, Toomas Kiho ja Tiiu Jõgi tulid ühispildile toas, kus on töötanud Friedrich Robert Faehl­mann ja Ain Kaalep. Ülejäänud toimetuse liikmed Triin Kaalep, Kristin Sarv, Kalle Hein ja Jaan Kangi­laski askeldasid samal ajal mujal. Foto: Kristjan Teedema

Eile lõuna paiku ladusime Akadeemia toimetuses ühele iidsele kirjutuslauale ritta kõik seni ilmunud ajakirjanumbrid. Rivi sai soliidselt pikk, sest viimane neist tuli trükikojast alles paar päeva tagasi ja kannab numbrit 300.

Juulis 1997 ilmunud 100. numbri sissejuhatav artikkel on tulnud tollase peatoimetaja Ain Kaalepi sulest. «Kirjutan neid ridu tõenäoliselt sellessamas kohas istudes, kus Friedrich Robert Faehlmann poolteist sajandit tagasi võttis vastu nii patsiente kui muidu jutulesoovijaid,» märkis ta.

Just sealsamas toas, mis asub Ülikooli 21 maja esimesel korrusel, aitasid pildistamiseks kõiki kolmesada Akadeemiat teisest toast riiulilt lauale ritta tassida praegune peatoimetaja Toomas Kiho, tegevtoimetaja Indrek Ude, humaniora ja socia­lia toimetaja Mart Orav ning sekretär Tiiu Jõgi.

25 aastat toimetuses

Kõiki neid ühendab asjaolu, et nad on Akadeemia toimetuses töötanud päris selle ajakirja taasilmumise algusest saati ehk 25 aastat. Sama kaua on ametis olnud keeletoimetaja Triin Kaalep ja korrektor Kristin Sarv, kuid nad ajasid eile keskpäeval asju parajasti mujal.

Mis on see, mis on pakkunud huvi töötada ühes ja samas asutuses veerand sajandit?

«Iseloom määrab saatuse,» vastas esimesena Orav.

«Siin töötada on väga inspireeriv,» ütles Ude. «Kogu aeg tulevad uued artiklid.»

Tegevtoimetaja möönis, et kõikidesse artiklitesse ei süüvi ta võrdse huviga ja soovitas sedamoodi uitvel pilguga leida endale olulist lugemist ka Akadeemia lugejate laiemal ringil.

«Minu töö on olnud vaheldusrikas, ma ei ole kogu aeg teinud ühte tööd,» ütles Kiho. «Kui naturalia toimetamine hakkas ära tüütama, asusin peatoimetaja kohale.»

«Mulle imponeerib see pisikene seltskond,» ütles Jõgi. «Vanad head tuttavad.»

Alguses asus toimetuse seltskond aadressil Uus 60–31 ühetoalises Tartu Majale kuulunud korteris, kusjuures Tiiu Jõgi kirjutas autorite käsikirju Soomest Tuglase seltsi vahendusel saadud kirjutusmasinaga ümber köögis.

Tinalaost elektroonikasse

Trükikojas oli tinaladu, aga kontrolleksemplar pidi käima läbi nõukogude tsensuuri. Aastail 1990–1996 asus toimetus Athena majas Küütri tänavas.

Ajakirja autorid on oma ala asjatundjad. Viljakaimad neist on näha äsja ilmunud 300. numbris kunstnik Ardo Sägi joonistustel: Piret Kuusk ja Jüri Allik, Anto Unt ja Bruno Mölder, Marju Lepajõe ja Jüri Talvet, Ain Kaalep ja Madis Kõiv, Ott Kurs ja Tõnu Tannberg, Uno Veismann ja Toivo Maimets ning Platon ja Aristoteles.

Elektroonilise meedia võidukäik on kaasa haaranud ka selle kultuuriajakirja. Nii näiteks saab Akadeemia veebilehelt lugeda ja alla laadida täiesti tasuta kõike, mis seni on ilmunud.

Kõige värskema 12 numbri lugemiseks tuleb siiski minna raamatukokku või -poodi. Või ajakiri koju tellida, kusjuures praegu on seda teha eriti soodne, sest märtsi lõpuni maksab aastatellimus 10 eurot.

Laias laastus ilmub praegu iga Akadeemiat peaaegu 2000 eksemplari, millest kaks kolmandikku läheb tellijatele. Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma äsja avalikuks tehtud, kultuuriministeeriumi tellitud uurimuse kohaselt on kõige rohkem selle ajakirja lugejate hulgas 20–26-aastaseid, mehi ja naisi on võrdselt.

Reedel kell 17 peeti Tartu ülikooli aulas Akadeemia 25. aastapäeva ja 300. numbri ilmumise puhul piduseminari. Nii värske number kui ka aprillinumber jõuavad lugejate kätte ümbrispaberis, nagu erinumbrile kohane.

Tagasi üles