Tiina Kallavus: tavakool ei sobi kõigile lastele

Tiina Kallavus Tartu Herbert Masingu kooli direktor

FOTO: Pm

Iga kevad toob taas kohutava väsimuse. Eelkõige lastele, aga loomulikult ka tervele perele. Koolis käib ju kogu pere: kes peab kooli viima, kes tooma, kes peab kaasa õppima, kes peab järele õppima. Kes peab aitama lahendada koolimuresid, kes peab muretsema kodumuresid. Kooliaeg on kõigi ühine aeg.


Viimased koolipäevad ja tegelikult kogu viimane veerand on täis tormamist ja tegemisi, et veel kiiresti parandada, mida parandada annab, ning jõuda valmis kõigega, mis millegipärast tegemata või pooleli. Kõik kipub kuhjuma, kuid inimese jõuvarud on otsas. Keeruliseks teeb olukorra ka suur suveootus, mis plahvatuslikult tõuseb koos päikese väljailmumisega.

Päevavalgele tuleb üha rohkem ja keerulisemaid psühholoogilisi ja sotsiaalse suhtlemise probleeme, mis õppetöö eduka kulgemise päris võimatuks teevad. Nii saavad alguse pöördumised spetsialistide poole palvega määratleda hariduslikud erivajadused. Ka Tartu Herbert Masingu kooli poole pöördumised sagenevad kevaditi. Ikka seepärast, et nõu pidada ja abi saada.

Tihti tulevad meie juurde tavakoolis probleemidesse sattunud autistlike joontega laste murelikud vanemad või nende õpetajad. Pervasiivsete häiretega ehk autistlikud lapsed vajavad tavapärasest erinevat õpikeskkonda – teadaolevalt ainsana Eestis. Õpetaja Mai Suuderi juhtimisel ja suunamisel on meie kooli meeskond end pidevalt nii pedagoogiliselt kui ka psühholoogiliselt täiendanud.

Struktureeritud õpe tähendab seda, et päevakava on nii ajaliselt kui ruumiliselt väga kindlalt ja täpselt paika pandud. Lapsed tunnevad end turvaliselt, kui teavad täpselt, millistest osadest nende koolipäev koosneb ja kaua see kestab. Igasugused ootamatused ärritavad autistlikke lapsi ning seepärast tuleb kõik tegevused peensusteni läbi mõelda, vältida etteteatamata muutusi päevakavas.

Laste väike hulk võimaldab õpetajatel maksimaalselt arvestada nende individuaalseid erinevusi nii käitumises kui vaimses võimekuses. Lapsed õpivad riikliku õppekava järgi. Selle poolest ei erine nad mis tahes tavakooli lastest ja nende hulgas on ka mõnel alal erilist andekust ilmutavaid lapsi.

Sotsialiseerumisraskuste tõttu tekib autistlikel lastel väljaspool koolitunde palju konflikte ja arusaamatusi. Seetõttu tuleb ka vahetundide ajal hoida struktureeritud, turvalist õhkkonda. Autistlike laste koolipäev ei koosne mitte niivõrd üksikutest tundidest, vaid moodustab ühtse terviku, kus siduvas ja suunavas rollis on klassijuhataja.

Ülioluline on pidev koostöö lapsevanematega. Kuna neid lapsi iseloomustab tavalastest tunduvalt suurem enesekesksus, siis on nende arusaam erinevatest olukordadest – ka koolis aset leidvatest – samuti äärmiselt minakeskne. Nad ei ole võimelised nägema situatsioone teise inimese vaatevinklist.

Pidev suhtlemine lapsevanematega aitab selliseid olukordi lahendada ja vääritimõistmisi ära hoida.

Sel õppeaastal pakkusime autistlikele lastele esimest korda nende eripära arvestavat tegevust ka õppeväliseks ajaks. Neile on oluline, et ka väljaspool tunde säiliks harjumuspäraseks saanud struktureeritus – selleks ongi huviringid, kus nad saavad arendada oma oskusi nende eripära arvestavas turvalises ja sõbralikus seltskonnas.

Lisaks koolisisesele arendustööle oleme teadmisi jaganud ka paljudele teistele koolidele ja lasteaedadele, kes on seda vajalikuks pidanud.

Tänu pikaajalisele autismipedagoogika praktikale on Herbert Masingu koolist kujunenud oma valdkonnas juhtivaid haridusasutusi Eestis ning vastava rahvusvahelise kogemuse üks Eestisse toojaid. Tartu Ülikooli autismipedagoogika kursus (ainus seesugune Eestis) on üles ehitatud meie kooli spetsialistidele ja praktikatele.

Kõike seda oleme valmis näitama ja kommenteerima koolis lahtiste uste päeval 10. juunil alates kella kümnest.
 

Loe ka neid

Tagasi üles