Pärast pikka pingutust sai Tartu õmblusfirma Sangar meestesärkide müügiks tänavu esimesed lepingud Taanist ja Soomest. Samal ajal Skandinaavia turule murdmisega proovib ettevõte püüda kundesid Moskvas.
Sangar kombib Euroopa särgimoodi
6. märts 2014, 12:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile avas Sangar uue kaupluse Tallinnas Viru keskuses. See on pealinnas neljas ja Eestis seitsmes: Tartus on kauplusi kaks ning Pärnus üks. Tänasest saab aga valida ja tellida Tartus õmmeldud meestesärke venekeelses netipoes, mille ladu paikneb Moskvas.
Keskmise Sangari triiksärgi, mis maksab Tartus Sõpruse puiestee tehasepoes ligi 65 eurot, saab lunastada Moskvas 3700 rubla ehk 74 euroga. Hinnavahe on 14 protsenti moskvalase kahjuks.
«Leidsime, et Moskvas tasub proovida, sest sellise kvaliteediga särke, nagu valmistame meie, sai seal seni umbes kolm-neli korda kallimalt,» ütles Sangari juhatuse liige ja turundusdirektor Raul Saks.
Moskvasse Müncheni kaudu
Müügiagendi leidmise lugu Moskvast kõlab Raul Saksa suus ühtaegu lihtsalt ja muinasjutuliselt. Läinud moskvalasest ärimees Münchenisse Oktoberfestile. Tundnud puudust päevasärgist, ostnud siis poest ühe ilusa ja mugava. Särgi sisse oli kirjutatud «Stenströms. Made in Estonia». Ärimees nägi natuke vaeva ja uuris välja, et ilusa ja mugava särgi õmbles Stenströmsile allhanke korras Sangar.
Raul Saksa sõnul said kokku venelase veendumus, et sellistel särkidel oleks Venemaa pealinnas minekut, ning Sangari veendumus, et portsu triiksärke välja ostnud ja nendega Moskvasse sõitnud ärimehele võib anda Sangari veebipoe platvormi tasuta kasutada.
Veel on Sangarit hakanud saatma väikestviisi edu Skandinaavias. Mitu partiid teenindustöötajate triiksärke telliti tänavu jaanuaris-veebruaris Taani ja Soome. Partiide täpset arvu, tellijate nimesid ja tellitud koguseid ei soovinud Saks avaldada. Nüüd otsib Sangari müügijuht ametisärkide ostjaid lisaks Norrast ja Rootsist.
Raul Saksa sõnul on oma kaubamärgi all välismaale pääseda ettevõtte üks võtmeküsimusi, sest allhankega teenitav tulu on suhteliselt tagasihoidlik. Mullu moodustas allhange 40 protsenti Sangari müügitulust.
Sangari palgal on praegu 230 inimest, seega pisut enam kui 2012. aastal, kuid paarikümne võrra vähem kui 2011. ja 2012. aastal. Firma mullune käive ligines 4,4 miljonile eurole, kuid jäi ligi 200 000 euroga alla 2012. aasta käibele ning 400 000 euroga 2011. aastale.
Vähehaaval on vähenenud ka kasum, tunamullu oli see 320 000 eurot. Saksa kinnitusel on käibe- ja kasumimuutused liiga väikesed, et saaks kõnelda Sangari tervise ohtlikust halvenemisest. Saks nentis ka, et konkurents särgivabrikute vahel on karm ning sunnib pingsalt ja pidevalt mõtlema, kuidas kulusid kärpida.
«Ükskõik kus sa tahad selliseid särke toota, maksab see enam-vähem ühepalju,» rääkis Saks. «Erinevus võib olla kümme, äärmisel juhul paarkümmend protsenti, aga kaks korda odavamalt ei saa mitte keegi kuskil selliseid särke teha.»
Igaüht ei püüa
Raul Saksa sõnul on Sangari mullu toodetud 350 000 triiksärki absoluutne miinimum, mis laseb säilitada töökoha praegu ametis olevaile töölistele. Ühe osana tootmise tõhustamisest tõi Saks esile viimase paari aasta investeeringud disainitarkvarasse.
«Kunagi üritas Sangar kõigile meeldida, nüüd enam mitte,» märkis ta. «Püüame tabada seda, mida tahab kanda keskmine Euroopa mees.»