Surnud hinged kaovad Tartu spordist

Foto: Margus Ansu / montaaž

Linnavolikokku jõudis määruse eelnõu, millega sügisest muutub karmimaks kontroll spordiklubide nn pearaha kasutamise üle. Eesmärk on surnud hingede termin Tartu spordist välja juurida.

Tartu sporditeenistuse juhi Veljo Lambi sõnul tehti seni klubi töös osalemise kontrolli füüsiliselt kohal käies.

Klubisid on aga palju, kõigis mitu rühma, ja teoorias oleks pidanud ametnikud aasta läbi iga päev «trennis käima». Nii tehtigi pistelist kontrolli.

«Tartus on väga ausaid klubisid, aga me ei saa välistada, et mõni on pahatahtlikult lisanud nimekirja inimesi, kes tegelikult treeningutel ei käi,» ütleb Lamp.

Kaheks aastaks rahata

Eelnõus on kirjas, et täisealine spordiklubi või -kooli nimekirja kantud harrastaja või alaealise harrastaja esindaja kinnitab elektrooniliselt või kirjalikult sporditeenistusele harrastaja osalust vastavas spordiklubis. «See peaks muutma süsteemi ausamaks,» sõnab Lamp, «ka lapsevanemate jaoks on pilt selgem.»

Kui siiski selgub, et klubi nimekirjas on surnud hingi, on oodata karmi karistust. Valeandmeid esitanud kaotavad toetuse järgnevaks kaheks aastaks. Seni kehtiv kord lubas karistada valetajaid vaid lepingu lõpetamise ja juba antud toetuse tagasinõudmisega.

«Rakendub see siis, kui klubi on pahatahtlikult valetanud,» täpsustab Lamp, «me ei taha kellelegi kirvest selga lüüa, alati võib juhtuda eksimusi.»

Mõneti on uus kord senisest paindlikum. Seni lõpetati maksuvõlgnevustega klubi toetusleping võla ilmnemisel, nüüd antakse toetuse taotlejale tähtaeg võla tasumiseks.

«Elu on näidanud, et teinekord tekib klubidel lühiajalisi maksevõlgnevusi,» selgitab Tarmo Lamp. «Ega raha tule ainult meilt, vaid ka lapsevanematelt ja sponsoritelt, ja võib tekkida väikseid auke. Kui ta aga jääbki võlgu, siis on teine asi.»

Uue sättena on kirjas, et Tartu linnale treeningupaikade kasutamise eest võlgnevuse korral on linnal õigus võlgnevuse tasumiseni või haldajaga maksegraafiku sõlmimiseni jätta leping taotlejaga sõlmimata või osa toetusest välja maksmata.

Kultuuriosakond saab õiguse spordiklubile ja spordikoolile antud toetuse suurust kalendriaasta jooksul vähendada ning muuta lepingut, kui harrastajate arv väheneb.

Kui aga klubi nimekirja kantud harrastajad lähevad kogu grupiga kalendriaasta jooksul üle teise klubisse koos treeneri või juhendajaga, siis otsustab toetuse suuruse, laste ja noorte arvu vähendamise ning teisele klubile lisatoetuse andmise linnavalitsus.

Kõrgharidusega treenerid

Aastast 2012 ei rahastata klubisid, kelle treenerid on vaid 1. ja 2. astme kutsekvalifikatsiooniga. Muudatus on vajalik motiveerimaks klubisid väärtustama treenerite haridust ja tagamaks, et lastega tehakse parimat tööd.

1. aste on pigem abitreener ning 2. aste on algaja ja väheste kogemustega treener.

Erialase kõrgharidusega treenerite kutsekvalifikatsioon algab 3. astmest. Oleks loogiline, et klubis või spordikoolis töötaks vähemalt üks erialase kõrgharidusega ja kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treener.

«Säte hakkaks kehtima 2012. aastal, et klubidel, kel on ametis madalama taseme treenerid, oleks aega tegelda treenerite kõrgema astme taotlemisega, võtta ametisse kõrgema astmega treenerid või liituda klubidega, kellel on ametis vajalikud treenerid,» sõnab Lamp.

Oluline punkt on andeka noorsportlase vanuse ülempiiri tõstmine 19. eluaastalt 23. eluaastale. Muudatuse tingis vajadus väärtustada järelkasvu täiskasvanute vanuseklassi üleminekul. See on andekatele noorsportlastele riskantne periood, kus otsustatakse, kas jätkata spordiga tegelemist.

«Natukenegi tuleb kaasa aidata sellele, et noor andekas sportlane ei kaoks ära sellepärast, et temal, klubil või treeneril ei ole raha, et edasi treenida,» põhjendab Lamp.
Tartu linnavolikogu menetleb uut korda suvel ning uus kord hakkab kehtima sügisest.

Arvamus

Helbe Erkmaa
Erkmaa KK juhataja

Meie arvates on rangem kontroll õigustatud, sest «surnud hinged» on probleem.
Lapsevanema elektrooniline kinnitus tagab süsteemi kindluse ja korrastab klubide nimekirju. Samas leidub lapsi, kes osalevad 2-3 trennis ning mõni klubi jääb seetõttu toetuseta, sest pearaha jagatakse ainult ühe huviringi tarbeks.

Kutsekvalifikatsiooni nõude punkti kaudu saavad kasu eelkõige noorsportlased. Lapsevanemal on kindlam viia laps kõrgharidusega treeneri juurde. Teisalt vähemalt ühe 3. kategooria treeneri nõue tõstab veidigi ausse treeneritöö, mis on jäänud praegu Eestis vaeslapse ossa.

Eelnõus on hästi välja toodud muudatused, mis peaksid tagama parema kontrolli ja läbipaistvuse. Teine teema on noortespordi kvaliteet, mis peaks tootma väärilist järelkasvu täiskasvanud sportlas­tele.

Ei ole ju mõistlik toetada erinevaid klubisid võrdsetel alustel, kui ühed tegelevad lihtsalt laste vaba aja veetmisega, teised osalevad lastega mitmesugustel võistlustel, korraldavad võistlusi ning toovad tuntust Tartule ja kogu Eestile.

Hillar Otto
FC Santose treener

Treenijaid on seinast seina. Isekeskis me võib-olla ka teame, millised klubid ja grupid teevad korralikult ja millised mitte – see on ju mängust näha. Ei pea olema spetsialist, et näha, kas on olnud lihtsalt ringi kokkukäimine või trenn.

Ka tulemused ei näita alati tööd – mõnes vanuserühmas on ka Eesti meistrivõistlused väga nõrgad. Et kõik aga ühe mõõdupuuga raha saavad – siin on mõtlemisainet. Rohkem raha saab see, kel paberimajandus paremini korras.

Kõige rohkem riivab minu silma kalendriaasta keskel ülemineku teema. Seda ei tohiks linnavalitsus soodustada. Ühe-kahe-kolme treeneri klubid ei ole elujõulised.

Ei hakka uus ühendus kohe tööle, puuduvad kogemused. Vana klubi jääb rahast ilma. Igal pool minnakse üle võistlushooaja lõpus. Nii on soliidne.

Kvalifikatsioon – ka minul ei ole 3. astet. Ma arvan, et rahajagamine võiks siin olla nii, et saadakse erinevas suurusjärgus. Kõik treenerid ju ikkagi ka tegelevad lastega ja ka nõrgematest gruppidest tuleb häid mängijaid. Päris äravõtmine ei ole õige.