/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2014/03/04/2874232t1h65d6.jpg)
Fausto Grupi ulatuslik elamuehitusplaan Tartus Kvissentali elurajoonist konservitehase suunas näitab esimesi vilju loodetust hiljem, tõdes Fausto üks omanikke Sven Mihailov.
Kvissentali elamuehitus nõuab veel kuid eeltööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aruküla tee äärsete majade tagant avaneb poole kilomeetri kaugusele Pootsmani tänava majadele väga hea vaade, sest Fausto Grupp on lasknud suure osa 34-hektarisest elamuarenduseks mõeldud alast lagedaks raiuda.
Esimesed eramud ei kerki sellele väljale siiski veel selle aasta kevadsuveks, nagu lootis Sven Mihailov mullu mais, vaid heal juhul järgmise aasta kevadeks.
Mihailov ütles, et täpsemat infot, mida avalikkusega jagada, võiks Fausto anda paari kuu pärast. Siis võiks alata joogi- ja sajuveetorustike, elektri- ja sidekaablite ning muu taristu ehitus.
«Linnaga käib veel projekti tegemine, sellega läheb aega,» märkis Mihailov. «Koostöö sujub, aga tegemist on suure asjaga, mis nõuab palju tehnilist tööd ja otste kokkuviimist.»
Pessimismi pole
Kvissentali elurajoonist linna poole sirutuv elamuehitus tähendab planeeringu järgi kuni 89 uut eramut ning 38 korterelamut. Kuni kümnendiku planeeringualast tahab Fausto Grupp ise näidismajadega katta, ülejäänud müüa ehitusvalmis kruntidena.
Sven Mihailovi arvates pole kinnisvaraturg praegu niivõrd pessimismi sisendav, et Kvissentali arendus võiks seiskuda.
«Sisetunde järgi võiks pigem öelda, et asjad lähevad paremuse suunas,» sõnas Mihailov.
Fausto omanik Kenneth Karpov pakkus mullu, et kinnistute müük võiks lõppeda 2020. aastaks. OÜ Friis Kinnisvara Teenused juhatuse liige Merle Vool arvas, et nii mahuka kinnisvaraarenduse realistlik finišeerimisaeg võiks olla poole kaugemal ehk 2028. või 2029. aasta paiku.
«Hea projekt, aga 2020. aasta kõlab liiga optimistlikult,» hindas ta.
Vool tõi näiteks kümme aastat tagasi Rõõmu teel alanud Salu elurajooni arenduse, mis koosnes 21 eramust ja 117 korterist. Kuna sealne arendaja läks pankrotti, võttis mitu firmat Salu kinnistud pankrotipesast jupikaupa üle, kuid muist elamispindu on tänini müümata.
Vool märkis, et Kvissentaliga konkureerib elukeskkonna kvaliteedi poolest Hipodroomi elurajoon Vana-Ihastes ning Järve elurajoon Kabina ja Ihaste vahel.
Merle Voolu sõnul iseloomustavad praegust eramuehitust inimesed, kes ostavad 25 000 – 40 000 eurot maksva kommunikatsioonivõrkudega liidetud maatüki ning ehitavad sellele maja päris ise või tellivad ehitusfirmalt.
Eramud liiga suured
Uued eramajad, mida müüa pakutakse, kipuvad olema liiga suured ja liiga kallid, rääkis Vool. «Mõistliku suurusega, 140–160-ruutmeetrisi energiasäästlikke eramuid, mis ei maksaks üle 165 000 – 170 000 euro, on müüa vähe,» nentis ta.
2006. aastal püüdis Fausto Kvissentali maalahmakat, mis on vaid veerandi võrra väiksem kui terve Supilinn, 136 miljoni krooniga edutult maha müüa. 2010. aasta kevadel seatud uus alghind oli kõigest 15 miljonit krooni, kuid teinegi katse nurjus.