Plastist õpilaspilet pakatab võimalustest

Sellist süsteemi on ilmselt kõik kontoritöötajad näinud: viibutad anduri ees kaarti, käib piiks ja uks läheb lukust lahti. Kui Richard-Mark Karelson Tamme kooli sööklas oma rohelist õpilaspiletit andurile näitas, käis samuti piiks, teisel pool letti tuli töötaja ekraanile lubav märge ja noormees sai hernesupi kätte. Foto: Kristjan Teedema

Tartu Tamme gümnaasiumi kaheksanda klassi õpilastel on olnud veel vähe aega, et välja mõelda, milliseid trikke annaks uue e-õpilaspiletiga teha, ning esialgu on nad piirdunud selle korduvalt piiksutamisega sööklas.

Suuresti just selleks, et teada saada, kuidas õpilased harjuvad plastist e-õpilaspiletit kasutama ja kui sageli selle näiteks ära kaotavad, algas Tamme gümnaasiumis süsteemi prooviaeg. Kaheksanda klassi õpilastele jagati esmaspäeval uued plastkaardid, raamatukogusse ja sööklasse paigaldati andurid ning algas vaatlus.

Eile lõunaks ei olnud raamatukogus veel mitte keegi plastpiletiga laenamas käinud, seevastu lõunasöögil kasutati seda usinalt seniste talongide asemel. Roheline kaart käis lugeja eest läbi, aparaat tegi lubava piiksu, teisel pool letti tuli töötaja ekraanile märge õpilase kohta ja supitaldrik vahetas omanikku.

Kooli IT-juht Urmas Buh­­vestov rääkis, et eriti palju oligi elevust just esmaspäeval, siis viibutati kaarte korduvalt lugeja ees edasi-tagasi ja üha tungivamaks muutunud piiksud põhjustasid palju naeru.

Uued võimalused

Uue kaardi üks suurimaid loodetavaid kasutegureid ongi täpne info, kui paljud õpilased ja kui sageli käivad koolilõunat söömas.

Tartu haridusosakonna hariduskorralduse peaspetsialist Karin Pihl ütles, et e-õpilaspileti kohta on linnal plaan tuua see kõigisse koolidesse ja peamiselt just selleks, et saada täpset infot õpilaste söömisharjumuste kohta. Tuleb ju suur osa eine maksumusest linna rahakotist, senine arvepidamine on olnud aga üsna umbkaudne ja toetub puuduvate laste arvule.

Tamme gümnaasiumi prooviajal märtsist juunini kontrollitakse esialgu vaid eespool mainitud kahe rakenduse töökindlust. Direktor Vallo Reimaa ütles, et kui tulemustega rahule jäädakse ja süsteem kooli vajadustele sobivaks kohandada, siis võiks sügisest kõik õpilased e-pileti saada.

Plaanis on ka kasutusvõimalusi laiendada ja uuel kooliaastal võiks alata juba järgmine katseprojekt, mille jooksul selguks, kas sedasama piletit saaks edukalt kasutada ka puudujate kirjapanekuks.

Reimaa sõnul võtab õpetajal puudujate e-kooli märkimine alati ära osa väärtuslikust tunniajast. Kui selle asemel käiksid kõik õpilased enne pinki istumist tema laua juurest läbi ja registreeriksid end kaardiga tundi, hoiaks see kõvasti aega kokku.

Kui juhtub, et kellelgi on kaart koju jäänud, saab õpetaja ise ta kirja panna ning see võtab kokkuvõttes ikkagi vähem aega kui praegune süsteem.

Tamme gümnaasiumile kohandatavas Nooruse tänava majas on kaardisüsteemiga juba arvestatud ning on mõeldud, et õpilaspiletiga saab õpilane sisse vajalikest ustest, pääseb ligi näiteks koopiamasinale või saab sõita liftiga, kui tal on selleks õigus ja vajadus.

Bussipileti asemel

Kuna paari aasta jooksul on Tartul plaanis üle minna Tallinna bussikaartide sarnaste piletite kasutamisele, on mõtted liikunud ka selle poole, et lapsed saaksid sellesama õpilaspiletiga tasuda bussisõidu eest.

Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et mingit takistust sellele ei paista ja see teeks olukorra ka kontrolöridele lihtsamaks, sest pileti ostnud kaart ise tõendaks õpilase staatust.

Reimaa arvas, et kui kaardiga on tõesti nii kaugele jõutud, et sellel on mitu kasulikku rakendust, siis on sellest kindlasti huvitatud pea kõik koolid.

E-õpilaspilet

• Lukufirma Valnes ja Tiigrihüppe ühisprojekt on osaliselt kasutusel juba mitmes koolis, ka Nõos ja Viljandis.

• Praegused kasutusalad on uste läbipääsusüsteemid, toitlustuse arvestus sööklas, laenutuste arvestus raamatukogus, sõiduõiguse tõendamine ühissõidukis.