Osal linlastel puudub täpne elukoht

Maja aadressil Herne 47 on küll juba mitu aastat tagasi lammutatud, kuid elanikeregistri korrastamisel tuli välja, et andmekogu järgi on sinna jäänud elama üks inimene. Foto: Tartu linnavalitsus

Tartus on neid inimesi, kel pole rahvastikuregistris kirjas täpset elukohta, üle nelja tuhande. Rahvastikuregistri seaduse muudatuse jõustumise järel aga ootab osa neist ees registris elukohaandmete ja seega ka linna pakutavate hüvede kaotus.

Supilinna Herne 47 maja on mitu aastat tagasi maha lammutatud. Sel aastal alanud elanikeregistri korrastamisel tuli aga välja, et sinna on sisse kirjutatud üks inimene. Lammutatud maja «elanikku» ootab sama saatus, mis on varem mitmel põhjusel tabanud rohkem kui nelja tuhandet tartlast: tema aadressiks saab registris pelgalt Tartu linn.

Tartu ettevõtlusosakonna elanike registriteenistuse juhataja Viivi Maremäe märkis, et see on inimese enda süü, kui tal pole registris kirjas täpset elukohta.

«Kui sellised asjad juhtuvad, siis mina ei saa muud teha, kui otsin tema isikuandmetest seda, kas tal on telefoninumber või mõni muu kontaktivahend kättesaadav või aadress,» sõnas ta. Herne 47 maja viimase elaniku puhul see ei õnnestunud.

Maremäe märkis, et tavaliselt ennetatakse kirjeldatud olukorda nii, et enne kui kinnistuomanik taotleb lammutusluba, võtab ta majja sissekirjutatutega ühendust ja nad registreeritakse majast välja.

Maremäe selgitusel tuleb ka muudel juhtudel omanikul teha taotlus, et muuta nende isikute elukohaandmeid, kes elavad tema pinnal vaid registri järgi.

Linnavalitsuse ülesanne on teavitada inimest elukohamuutusest. Seda tehakse üldjuhul tähitud kirjaga, kuid muud aadressi kui see, mis on registris, linnavalitsusel ei ole. «Kui näiteks majaomanik teab, et tema endine üürnik elab teatud aadressil, siis me saadame talle sinna teate, aga avaldame ka kuulutuse ametlikes teadeannetes,» selgitas Maremäe.

Kui inimene kuu aja jooksul endast teada ei anna või ei tõesta kirjalikult, et tal on õigus seda pinda, kus ta tegelikult elab, kasutada, siis kantaksegi registrisse ta elukoht vaid omavalitsuse täpsusega.

«Selliseid inimesi on meil 4198,» ütles Maremäe.

Üleriigiline probleem

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungase sõnul on rahvastikuregistrijärgse täpse elukohata inimesi Eestis 25 000.

«Riigi muudab murelikuks see, et neile täpse elukohata inimestele endile pole see probleem. Ilmselt hakkaksid nad oma andmeid korda ajama, aga et nad on registreeritud kohaliku omavalitsuse täpsusega, siis ei kaota nad ühtegi teenust ja nende elu ei muutu seetõttu kuidagi ebamugavamaks,» möönis Pungas.

Riigi seisukohalt on probleem aga tunduvalt suurem kui vaid märke puudumine registris. «Esimeseks asjaks on inimeste kättesaamine. Näiteks valimiste korral pole valijakaarti kuhugi saata,» selgitas Pungas.

«Teine asi on, kui tuleb registripõhine rahvaloendus, siis neid inimesi ei oska ju kuskilt üles otsida ja loendada. Selleks, et loendaja saaks neid üle lugeda, peab ta teadma elaniku täpset registripõhist elukohta,» rääkis ta.

Täpsete elukohaandmeteta inimesed tekitavad probleeme ka omavalitsusele, sest nii pole võimalik planeerida oma elanikele teenuseid.

Pungas märkis, et selline olukord tekib näiteks siis, kui inimesed lähevad välismaale elama ja arvavad, et jäävad sinna ajutiselt. Tihtilugu nende plaanid muutuvad ja Eestist eemalolek saab pikaajaliseks.

Siseministeeriumi andmeil on Eestis umbes 3000 last, kes rahvastikuregistri järgi peaksid koolis käima, kuid tegelikult ei käi. Tõenäoliselt on osa neist kolinud vanematega välismaale ning nende aadress võib olla muudetud kinnistuomaniku õigustatud nõudmisel, kuid nad on siiski endiselt Eesti elanikud.

Valed andmed tekitavad segadust haridusala plaanimisel ning omavalitsustel kulub aega nn kadunud laste otsingutele.

Maremäe sõnul on Tartus ka mitu juhtumit, kus siia õppima tulnud välistudeng registreerib end tartlaseks, kuid unustab andmeid muuta pärast siit lahkumist. Euroopa Liidul ühtset andmebaasi pole ja lahkumisel Eestist inimese elukoht säilib siinses registris.

Elukoht kohustuslikuks

Siseministeeriumi esindaja Pungase sõnul on valitsusse saadetud rahvastikuregistri seaduse muutmise eelnõu parandamaks registriandmete kvaliteeti. Seaduse vastuvõtmise järel kustutatakse teatud aja jooksul registrist nende inimeste elukohaandmed, kes ei ela kinnistuomaniku sõnul registris oleval aadressil.

Nii et elukohaandmeteta võivad jääda seal elanud varasemad üürnikud. See tähendaks, et need inimesed jääksid ilma omavalitsuse pakutavatest hüvedest.

Seaduse järgi vastutab aga iga inimene ise oma registriandmete õigsuse eest.

Enda ja oma laste elukoha andmeid saab kontrollida e-riigi kaudu. Kui inimene tahab kontrollida, kes on konkreetselt tema elamispinnale registreeritud, siis ta peab tulema linnavalitsuse registriosakonda Küüni tänaval.

Täpse elukohata

• Tartus elab 4198 inimest, kelle elukoht on rahvastikuregistris märgitud omavalitsuse täpsusega ehk vaid Tartu linn.

• Terve Eesti peale on täpse elukohata isikuid registris 25 000.