Emajõe Suursoost, Meerapalust ja Piirissaarest on kavas teha 350-ruutkilomeetrine rahvuspark, mis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi arvates annaks sealsetele inimestele uusi võimalusi.
Minister: kohalike arvamus loeb
Miks on vaja uut rahvusparki?
Isegi alles analüüsime seda, et kas seal saab teha rahvuspargi või ei. Minu teada on keskkonnaameti regioon tellinud Eestimaa Looduse Fondilt (ELF) uuringu, kuidas edasi käituda nende kolme kaitsealaga, mis täna seal piirkonnas on.
Üks mõte on liita need kaitsealad kokku ja jättagi looduskaitsealaks. Teine variant on, et äkki saaks sellest tekitada rahvuspargi. Pindala, 350 ruutkilomeetri poolest, annaksid kaitsealad rahvuspargi mõõdu välja.
Kindlat otsust ei ole, analüüsi tehakse. Rahvuspark oleks üks võimalus, mis meie meelest oleks selle piirkonna jaoks väga positiivne.
Milles see positiivsus väljendub?
Täna on seal kaitsealad olemas, kaitserežiimid on juba peal nii ehk nii. Rahvuspargi moodustamisega need režiimid karmimaks ei läheks, need jäävad praktiliselt samaks.
Küll aga on rahvuspark väga tugev kaubamärk, ka rahvusvaheliselt. Kui ütleme mõne looduskaitsepiirkonna kohta, et see on meie rahvuspark, siis üldiselt saavad sellest kõik inimesed aru, ka need, kes tulevad väljastpoolt.
Piirkonnale annaks rahvuspark võimalusi ja tuntust juurde. See väike konflikt, mis on tekkinud, on minu jaoks natuke hämmastav. Mida selle piirkonna inimesed siis mõtlevad? Kas nad arvavad, et hakkavad seal tööstust või kinnisvara arendama? Need plaanid on küll toredad, aga seal ei tule sellest midagi välja.
Ainuke arenguvõimalus võiks seal piirkonnas olla rahvuspargi teema ja selle kaubamärgi ärakasutamine.
See tähendaks siis väljapoole paistvat positiivsust.
Siseriigis kah.
Mida rahvuspark kohalikule inimesele või näiteks Piirissaarel kaitstavale konnale annab?
Kui keegi kohalik tahab seal rahvuspargi sildi all näiteks loodusturismi arendada, siis oleksid ta võimalused palju suuremad. Huvi selle piirkonna vastu rahvuspargi nime all kasvaks oluliselt. See on päris kindel.
Konnal on tänagi garantii. Seal juba peal olevaid looduskaitselisi piiranguid rahvuspargi temaatikaga ei karmistata.
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni töötaja Kaili Viilma sõnul läheks Meerapalu rahvuspargi alla sellepärast, et muidu jääb auk. Keda ja mida hakatakse Meerapalus kaitsma?
Meerapalu ei ole nende kolme kaitseala koosseisus. Loogiline oleks rahvuspark moodustada ikka tervikuna.
Rahvuspark on natuke laiem mõiste kui looduskaitseala. Rahvuspark kaitseb ka kultuuripärandit, mis seal on, mitte ainult loodust. Usun, et küllap Meerapalus kindlasti on väärtusi, mida kaitsta ja hoida.
Mis taimed või loomad peaks seal kaitse all olema, veel ei tea. Piirkond tervikuna on seal väärtuslik nii looduse kui ka kultuuripärandi poolest.
Mitu töökohta toob rahvuspark?
Ei saa öelda, et rahvuspark riigi palgale kedagi väga palju juurde tooks.
Seega kohalikud inimesed seal tööd ei saa?
Rahvuspargi kassast nad küll raha saama ei hakka. Kui seal tuleb üks-kaks ametnikku juurde, on see ka kõik.
Kui piirkond on rahvuspark, tekib seal loodusturismi võimalus. Siis on küll kohalikel võimalus mitmesuguseid teenuseid pakkuda: majutust, toitlustust, mida iganes.
Rahvuspargi ülevalpidamine on riigile ilmselt kallim kui kaitseala ülalpidamine.
Mõnevõrra on, aga suurt vahet ei ole.
Kas mõnevõrra tähendab 10 protsenti?
Võib öelda küll nii. Rahvusparkides on natuke rohkem administratsiooni, kes on riigi palgal. Igal looduskaitsealal meil ei ole ju meeskonda. Aga see pole oluliselt suurem kulutus.
Kas rahvuspargile tuleb ka keskus?
Hea küsimus, peaks küsima keskkonnaameti regioonist. Ministrina olen seda meelt, et meil on küllalt riigile ehitatud maju. Kuidas seal konkreetselt piirkonnas on, ei oska öelda. Ma ei usu, et on vaja hakata kusagile uut maja ehitama.
Uue rahvuspargi kaitse-eeskirja ettevalmistamine käib. Kes seda ette valmistab?
Kui seda praegu keegi üldse ette valmistab, siis on see keskkonnaamet. Täna on asi selles järgus, et ELFist on tellitud selgitus ja analüüs, kuidas nende aladega edasi käituda. Arvan, et kaitse-eeskirja koostamine on päris algusjärgus.
Elu on näidanud, et kui kaitse-eeskirja ettevalmistamine juba käib, siis on asi otsustatud, et tuleb rahvuspark.
Kinnitan, et ei ole otsustatud.
Kui vaatame puhtalt juriidiliselt, siis riigil on õigus see asi ära teha, riik ei pea kellegagi väga palju rahvuspargi tegemisel rääkima. Aga see ei ole meie taktika, me ei taha seda.
Vägisi tehtud rahvuspark ei hakka tööle.
Kui kohalikud omavalitsused ja kohalikud elanikud soovivad rahvusparki ja tulevad sellega kaasa, siis saame tulemuse.
Kas keskkonnaministeerium küsib uue rahvuspargi osas kohalike inimeste arvamust?
Viisakas on, seda me ka teeme. Ilmselt suheldakse kohaliku omavalitsusega, vaevalt et iga üksiku inimesega hakatakse rääkima.
Kui inimesed ütlevad rahvuspargile ei, kas see loeb?
Loeb kindlasti.
Kas siis rahvusparki ei tule?
Meil ei ole mingit häda hakata rahvusparki vägisi tegema, meil on neid olemas viis. Aga looduskaitsealad jäävad seal ikkagi.
Rahva seas levib arvamus, et uut rahvusparki on vaja valitsevate erakondade liikmetele töökohtade tegemiseks. Kuidas kommenteerite?
Kas see oleks nagu erakondade kaitsmise rahvuspark? Selline seisukoht on tugevalt liialdatud, rahvusparki pole selleks vaja, sinna ei teki palju lisatöökohti.
Siin majas töötades olen kuulnud, et Peipsi äärde ja Piirissaarele uue rahvuspargi tegemise mõte pärineb juba aastast 2000, selle algatasid looduskaitsjad. Seega on see olnud väga pikk protsess.
Kuna sel aastal möödub meil looduskaitse rajamisest sada aastat, siis oleks väga sümboolne, kui teeme just sel aastal Eesti ühe rahvuspargi võrra rikkamaks.
Kas ise olete Meerapalus ja Piirissaarel käinud?
Sealkandis olen käinud küll, aga Piirissaarele pole ma jõudnud. Kunagi kindlasti jõuan.
Kordan: rahvuspark on võimalus kohalikele inimestele. Miks nad peaksid selle võimaluse maha magama või eemale lükkama?
Las nad mõtlevad välja, mida siis veel teha, kui rahvuspark ei kõlba.
Nad tahavad kala püüda.
Ega rahvuspark seda sega.
Jaanus Tamkivi ütleb:
Kui vaatame puhtalt juriidiliselt, siis riigil on õigus see asi ära teha, riik ei pea kellegagi väga palju rahvuspargi tegemisel rääkima.
Ainuke arenguvõimalus võiks seal piirkonnas olla rahvuspargi teema ja selle kaubamärgi ärakasutamine.