Vägistamises ja mõrvas süüdistatav vaikis ka ringkonnakohtus

Guntars Kaziksit süüdistatakse kaudsete tõendite alusel 17-aastase neiu vägistamises ja mõrvas. Foto: Margus Ansu

Nagu varasematel kohtuistungitel, kasutas vägistamises ja mõrvas süüdistatav Guntars Kaziks ka ringkonnakohtus seaduslikku võimalust loobuda igasugustest selgitustest.

Kolmapäeval politseikonvoi saatel Tartu vanglast – Kaziks kannab seal vägistamiste ja vägivalla eest 15-aastast karistust – kohtumajja toodud mees kuulas noruspäi riikliku süüdistaja kõnet.

Prokurör seostab teda varasema käitumismustri järgi toona 17-aastase neiu kadumisega 2006. aasta veebruaris. Oma suud paotas Kaziks üksnes lõppsõnas, öeldes, et ta pole talle süüks pandavaid tegusid toime pannud.

Otsus ei rahuldanud

Kaziks oli neiu kadumises kahtlustatav ka 2006. aastal, kuid et uurimine ei edenenud, jäi kriminaalasja toimik aastateks tolmu koguma.

Prokurör Toomas Liiva selgitas kohtule, et vana toimikut sundis uuesti avama tema sisemine veendumus, et Kaziks siiski on seotud Reili Huigi ka­dumisega 2006. aasta valen­tini­päeval. Ta läks 16 tunnistuse ning rohkem kui 20 kirjaliku tõendiga kohtusse, nõudes Kaziksile eluaegset vangistust. Esimese astme kohus mõistis Kaziksi õigeks.

Esimest korda mõisteti Kaziks vägistamises süüdi 23-aastaselt. Pärast vanglast vabanemist kulus tal kolm kuud ja 16 päeva, et vägistada kaks verinoort tütarlast. Ta sattus uuesti vangi, kus ta abiellus ning kolis pärast vabanemist abikaasa juurde. Vähem kui kaks kuud hiljem alustas Kaziks uusi rünnakuid neidude vastu. Muu hulgas karistas kohus teda hiljem ka oma abikaasa tapmise katse eest.

«Midagi nii järjepidevat ja julma, nagu on Kaziks toime pannud, ei ole ma prokurörina varem näinud,» võttis Liiva mehe mineviku kokku.

Liiva polnud rahul maakohtu otsusega, milles leiti, et identiteeti varjates ja olematule viieaastasele tütrele hoidjat otsides soovis mees ehk tutvusi luua. Samuti hinnanguga, et Huik võis ka Eestist lahkuda. Huigi pass oli tema kadumise ajal kohtumajas ning Eesti liitus alles 2007. aastal Schen­geni ruumiga, mis võimaldanuks tal dokumendita üle piiri pääseda.

Kaitsja rõhub tõenditele

Kaziksi kaitsja advokaat Aivar Kello kõneles, et mõistagi teeb ka kohus oma otsuseid sisemise veendumuse järgi, kuid peale selle tuleb tugineda ka tõenditele. Neid tema hinnangul aga napib ning süüdistuses algab mõra selle koha pealt, kas tüdruk üldse jõudis bussijaama.

Ringkonnakohus kuulutab otsuse välja 22. aprillil.