Täna on Puurmani, Laeva ja Tähtvere vallas avalikul arutelul Tallinna maantee Mäo–Tartu lõigu ümberehituse eskiisid. 110-kilomeetrist tunnikiirust lubava neljarajalise tee ehituse alguseni kulub vähemalt neli aastat.
Tallinna-Tartu maantee õgvendused ootavad rahva häält
3. juuni 2010, 08:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti projektijuhi Andres Urmi kinnitusel pole plaanitava esimese klassi tee rajamiseks seatud ei kindlat algusaega ega ka eeldatavat lõpptärminit. Kaunis selge on vaid see, et projekteerimine võib alata tuleval aastal.
Urm kinnitas, et tõenäoliselt ehitatakse muist uusi teelõike Tartu ja Mäo vahele jääval 91 kilomeetril kahes osas: algul kahe-, hiljem neljarajalisena. Üle poole teest hakkaks radikaalsemate eskiisvariantide elluviimisel kulgema täiesti uuel trassil.
«Enne 2014. aastat ehitust kavas ei ole,» kinnitas Urm. «Alguses tehakse liiklusohtlikumad sõlmed ja siis minnakse jupphaaval terviku poole.»
Tee palju ei lühenegi
Eile oli maantee teemaplaneeringu avalik arutelu Järvamaal Sargveres ning Koigis. Täna kell 10.30 algab arutelu Jõgevamaal Puurmani vallavalitsuses, kell 13 Tartumaal Laeva kultuurimajas ja kell 15.30 Tähtvere vallas Kure turismitalus.
Järvamaa Mäeküla möödasõidu ühe variandi pärast on juba pahandanud Prandi küla elanikud. Nurinat on Andres Urmi sõnul tekitanud ka uue teetrassi võimalik nihkumine Põltsamaast lõunasse.
«Aga praegu ongi selles suhtes hea aeg, et midagi pole lukku pandud, kõik kommentaarid, märkused ja ettepanekud on oodatud,» julgustas Urm maantee lähedasi elanikke.
Mäo–Tartu lõigul on loetletud hulk konkureerivaid trassivariante. Näiteks peab firma K&H eskiis võimalikuks maantee möödaviimine Kärevere südamest, koolutades ligi 2,5-kilomeetrise aasa paarsada meetrit Kärevere teemajast lõunasse.
Urmi kinnitusel ei jaotu variandid lihtviisil kalliteks ja odavateks. Kohati võib uus teekoridor osutuda odavamaks kui vanale trassile jäämine, kui viimane läbib tiheasustust. Sel juhul eeldab esimese klassi tee suurema hulga kogujateede, tunnelite ja sildade ehitust. Oluline on ka looduse kaitsmine.
«Näiteks kui vaatame Paia (Imavere – toim) õgvendust, lühendaks suurem õgvendusvariant teed praegusega võrreldes umbes 800 meetrit, aga seal lõikaksime läbi metsloomade liikumisteed,» selgitas Urm. «Teiseks poolituks küla. Seega tuleb langetada kaalutlusotsus.»
Urmi kinnitusel on riigi esmane eesmärk luua eeldused esimese klassi tee rajamiseks täies pikkuses Tartust Tallinnani, vähendades ajakulu ning liiklusohtu. Õgvendustega maantee lüheneks ehk vaid paari kilomeetri võrra.
«Kohalikke elanikke peaks rõõmustama müra vähenemine ja õhukvaliteedi paranemine,» märkis Urm.
Adavere tuulikus restorani pidav ning sõltuvalt aastaajast 8–15 inimesele tööd andev Aivo Gulk tõdes, et Tallinna ja Tartu vahel kiirustajaile teevad õgvendused kahtlemata rõõmu, kuid tema äri Adavares lõpeb ümberehituse tulemusel ilma vähimagi kahtluseta.
Gulgi kinnitusel moodustab kohalik rahvas restorani külastajaist kaduvväikse osa ning neid ei ahvatle tuulikusse kroone kulutama ka kord kuus korraldatavad peod tantsuansambli ja odava kesvamärjukesega.
«Pool aastat olen tampinud, ei aita – kohalik ei tule,» sedastas Gulk. «Meie kliendid on läbisõitjad. Kui maantee viiakse eemale, matan asja kindlasti maha. Niigi olen jeeli-jeeli kasumis.»
Põhiraha möödasõitjailt
Laeva valla Kärevere teemaja omanik Illar Annuk oli Gulgiga ühte meelt. Võrreldes Adavere restoraniga on aga Kärevere teemaja poes ja kohvikus kohaliku rahva veeringute kõlinat veelgi vähem kuulda, sest küla on väike ja enamik elamuid kaugel. Teemajas töötab kümme inimest.
«Teeäärsetel kohtadel on võimalik teenida vaid siis, kui need on otse tee ääres ja sinna on mugav põigata,» arutles Annuk. «Ilmselt kulub väga pikk aeg, kuni ehitus Käreverre jõuab, aga kui jõuab, ei maksa minusuguse üksik arvamus midagi. Määrab riiklik tahe.»
Andres Urmi sõnul puudub maanteeametil arvutus, kui palju raha neljarajalise maantee väljaehitusele kokku võib kuluda. Urm nentis, et tänastes hindades maksab kilomeeter esimese klassi teed vähemalt 15 miljonit krooni.