Saali täitsid pidulikud pered ja lillelõhn

Helika Mesilased vihtusid aktusel muu kava hulgas ägedasti tantsu lüüa, pildil vasakult Lauri Verliin, Liise Soome, Ott Langel, keskel Maria Tars, edasi Markus Mägi, Kelly Pallo, Kermo Liivak. Foto: Sille Annuk

Siin kuskil on palju piibelehti, mis kõik kõvasti lõhnavad, oli esimene mõte, mis neljapäeva õhtul üle Helika lasteaia läve astudes pähe turgatas.

Lõhna tulvas kimpudest, mis lebasid saalitäie pidulike ja ootusärevate nägudega lapsevanemate süles. Kõrvaltoas tegid viimaseid ettevalmistusi oma lõpupeo eeskavaga lavale astumiseks 24 mudilast Helika Mesilaste rühmast.

Varsti kooli!

Muidu võimlemisplatsina kasutuses oleva saali tagumises nurgas redelitel turnis Kevin, kes käib juba lasteaia kõrval asuva Karlova kooli teises klassis. Suure venna juurde koolipinki igatseb väga jõuda ka tema vend Kermo, kes on üks laval usinasti tantsivatest ja laulvatest Mesilastest, rääkis nende ema Ragne Liivak.

«Ei, mina küll ei taha kooli minna, sest lasteaias on nii põnev,» arvas seevastu Kermo rühmavend Uku. Temaga nõustus Liise, kes ütles, et lasteaias on nii palju sõpru, kellest on kahju lahkuda, kui tuleb kooli minna.
Kertu, kes lõpupeol oli koos kaksikõe Kirkega kaunis punases kleidis, aga kibeleb kooli, sest sealgi ootab teda juba palju sõpru ees.

Kolmteist aastat lasteaias töötanud praegune Terakese eralasteaia juhataja Katrin Helendi ütles, et neli-viis aastat koos mänginud poistel-tüdrukutel on tihtipeale kurb lahku minna, eriti linnas, kus ühest rühmast minnakse sageli erinevatesse koolidesse.

«Peale lõpupidu on laste käitumises täitsa muutust näha, nad tunnevad, et on juba natuke nagu täiskasvanud,» ütles Tartu venekeelse Annikese lasteaia eesti keele õpetaja Aljona Frolenko.

Kermo ja Kevini õde Kätlin, kes käib praegu 7. klassis, mäletab, et lasteaia lõpetamine tekitas küll sellise tunde, et oled juba suur, nagu kõik need poisid ja tüdrukud, kellele terve lasteaiaaja on alt üles vaadatud.  

Peole batuut

Ettevalmistus eeskavaks oli Helikas korralik, lastel jätkus õpetajate juhendamisel laule, tantse ja muud põnevat emmedele-issidele näidata kaheks tunniks.

Klõps-klõps sähvisid kogu kontserdi aja fotoaparaadid ja surisesid digivideo-kaamerad. Pärast eeskava anti igale lapsele piduliku käepigistusega lilled ja lõpetamise märgiks rühmas koostatud raamat.

Pärast aktuse lõppu viidi nobedasti õue rühmatoa lauad, pandi asfaldile ritta toolid ja näksiti head-paremat. Vahepeal pandi juured mulda lapsevanemate kingitud martsipaniõunapuul ja fotograaf tegi pilte.
Vanemad olid tellinud ka suure batuudi. See meeldis väga, kinnitasid kõik lapsed kui ühest suust.

«Kevaditi tellitakse meid ikka lasteaia lõpupidudele, kuigi masu tõttu vähem kui varem,» sõnas batuudifirma OÜ Ceelia omanik Algo Laidvee.

Eks lasteaia lõpetamine ole oluline ka vanemate jaoks, arvas samuti peagi kooliteed alustava Samueli ema Piret Amjärv-Mikk, kellega koos vaatas venna aktust ka pooleteiseaastane Lovise.
«Üks eluetapp saab ju ikkagi läbi,» lisas Mesilaste rühma Liise isa Jaano Soome.

Lasteaiad Tartus

• Tartus on 31 linnalasteaeda ja 7 eralasteaeda.
• Lõpetajate ega lõpupidude üle linnavalitsus eraldi arvestust ei pea.
• Teada on, et neid lapsi, kes tänavu nii suureks saavad, et võtavad tõenäoliselt jalge alla koolitee, käib lasteaedades natuke üle tuhande.
--------------------------------------------------------

Uued kingad ja valge kleit
Irina Mölder (22), lõpetas  1994. ja 1995. aastal Helliku lasteaia.

Irina Mölder:
Mina lõpetasin tegelikult kaks korda lasteaia, sest esimesel korral ei võetud ikkagi sügisel kooli. Nii olin veel ühe lisa-aasta lasteaias. Tähtsam oli mulle esimene lõpetamine, sest siis mõtlesin, et lähen ikkagi suuremate laste juurde, teist eriti ei mäletagi.

Esimeseks lõpetamiseks ostsime valge kleidi. Et ikka hästi ilus oleks. Valged puhvvarrukad, põlvini pikkus. Valged roosid olid küljes, tõeline printsessikleit!

Soeng oli hästi lihtne, klambriga tagant kinni. Kingad said lõpetamiseks uued ostetud. Anne turult leidsime emaga ühe tädi, kellel oli hästi palju kleite ja tal oli too valge kleit ka. Mulle see väga meeldis ja emal ei olnud ka midagi selle vastu, nii me selle ostsime. Fotogi on sellest alles.

Lõpetamise puhul tulid suguvõsast tähtsamad inimesed ka kokku ja tegime pilti. Vanemad, vend ja vanaema käisid lasteaias lõpetamisel. Meie laulsime, jagati kätte mapp kõigi aastate jooksul tehtud joonistustega.
Lõpetamise aktus on mul meeles, aga seda, kas oli mingi pidu või tordisöömist ka pärast, seda ma enam ei mäletagi.

Aktused, piknikud, lasteaiaöö

Sirje Almann, Tallinna pedagoogilise seminari alushariduse ja täienduskoolituse osakonna juhataja. Asus esimest korda lasteaias tööle 45 aastat tagasi.

Sirje Almann:
Lõpupeo traditsioon on üks paljudest traditsioonidest lasteaias. Meie üliõpilased on uurinud lasteaiakultuuri ja seal on sees ka lõpupeod.

Läbi aastate on traditsiooniks olnud, et istutatakse puid, peetakse piknikke, tehakse väljasõite ja ekskursioone. Tihti lapsed nopivad väljasõidul ise lilli, kaunistavad siis nendega saali ja kingivad ka noorematele rühmadele.

Mitmes kohas kutsutakse peole üllatuskülalisi, näiteks Mõmmi, Pipi või mustkunstnik, paljudes kohtades on lasteaiaööd, tehakse ka tantsuõhtuid ja diskot.

Siis on minu meelest üks väga tore traditsioon, kus lauldakse ja tantsitakse kõiki laule läbi lasteaia-aastate, kolmeaastasest kuni lõpuni välja. Mõnel pool tehakse slaidišõusid sellest, kuidas alguses lapsed tulid lasteaeda ja mida nad on teinud. Hiiglama rõõmus ja lõbus on ju seda vaadata.

Niisugune hetk on kindlasti igal pool, kus kõik on pidulikult riides, ütlevad ilusaid sõnu. Enne seda on kontsert ja lapsed esinevad. Antakse lapsele kaasa märk, et ta on lasteaia lõpetanud, vahel kingitakse raamat.

Kokku on mõnel pool isegi nädal aega üritusi, mõnel pool paar päeva. Võib olla aktus enne ja väljasõidud pärast või öö enne ja aktus pärast. Lasteaedu on ju Eestis pea 700 ja kindlasti on igaühel oma vahva traditsioon.

Aja jooksul on vormid mitmekesistunud, muutunud vabamaks, avatumaks, huvitavamaks. Minu meelest on ka lapsevanemate roll suurem, nad on lõpetamisesse kaasa haaratud ja väga huvitatud oma laste tegemistest ning valmis kaasa lööma.