Miks ei maksa Tartu linn õpetajatele oma eelarvest palka juurde?

Õpetajate palga temaatikas on haridus- ja teaduministeerium osutanud, et paljud omavalitsused toetavad õpetajate tasude maksmist oma eelarvest, kuid Tartu seda ei tee. Miks Tartu piirdub riikliku haridustoetusega?

Vastab Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave:

Vaidlused selle üle, kui suur peab olema omavalitsuse tulubaas, et kõikide kohustustega toime tulla, või kas riik annab omavalitsustele haridustoetust või katab konkreetseid kulusid piisavalt, on igivanad, mida pole kahjuks suudetud Eesti Vabariigis lõpuni vaielda.

Kui räägime riigieelarvest antavast hariduskulude toetusest, siis seda see tõepoolest tähendabki, et omavalitsused võivad või vajaduse korral peavadki teatud kulude katmiseks juurde maksma.

Ei ole välistatud, et kui praegune üldhariduskoolide rahastamispoliitika jätkub, siis ühel hetkel tulebki linnal lisaraha leida, et Tartu koolides kvaliteetse hariduse võimaldamist tagada.

Samas ei tohiks keskvõim siis väga detailselt sekkuda ka toetuse kasutamisse – omavalitsustele peab ka selles osas jääma teatud otsustusvabadus.

Praegune olukord hariduskulude katmisel ei ole aga üks ega teine. Riik ei võta vastutust kulude täieliku katmise eest, samas dikteerib üksikasjalikult, milleks tuleb haridustoetust kasutada ning muudab ilma läbirääkimata ootamatult rahastamispõhimõtteid.

Näen siin üsna selgelt ka riivet kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikele garantiidele, millest üks olulisemaid on rahastamise stabiilsus.

Nõus, et õpetajate tööjõukulu toetus peab olema sihtotstarbeline, kuid kas seda on vaja nii jäigaks teha, et näiteks eripedagoogile ei tohi sealt palka maksta või et põhikooli ja gümnaasiumi palgakulu tuleb arvestada sendi pealt eraldi? Ja kui räägime koolidevahelisest sisulisest koostööst, siis miks ei võiks haridustoetust kasutada mõnele teisele koolile maksmiseks, kui õppekava täitmiseks võimaldatakse õpilastel võtta valikkursusi mõnest teisest koolist? Lõppkokkuvõttes läheb see ju ikkagi õppekava täitmiseks ja õpilase hüvanguks.

Vaadates Haridussilmas ülesriputatud palgaraha kasutamise analüüse, võib ilma erilise süvenemiseta järeldada, et riigitoetusele maksid 2013. aastal omalt poolt juurde omavalitsused: a) kus on väiksed koolid ning kus riigi antava toetusega poleks niikuinii suudetud välja tulla, b) kes asuvad suuremate keskuste läheduses ja püüavad säilitada oma koolide konkurentsivõimet keskuse koolidega, ning c) kes on oma tulubaasilt lihtsalt teistest tugevamad, näiteks Ida-Virumaa kaevanduspiirkondade vallad, kellel lihtsalt on piisavalt raha, et oma õpetajatele juurde maksta.

Tartu ei kuulu paraku ühtegi sellisesse gruppi ja meie eesmärk on panna oma koolivõrk nii toimima, et riigitoetusest piisaks õpetajatele konkurentsivõimelise ning motiveeriva töötasu maksmiseks.

Lihtsalt paneb nördima, kui seda püüdlust ministeeriumis ei hinnata ja Tartu gümnaasiumiastme palgaraha vähendatakse 5,8 protsenti.