Kaamera filmis Tartus sajand tagasi püssimehi

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiivrid peas ja püssid seljas, marsib Saksa väeosa veebruaris 1918 üle Emajõelinna raeplatsi. Nii algab film «Bezet Dorpat» ehk «Vallutatud Tartu» (EYE Film Institute Nether­lands).
Kiivrid peas ja püssid seljas, marsib Saksa väeosa veebruaris 1918 üle Emajõelinna raeplatsi. Nii algab film «Bezet Dorpat» ehk «Vallutatud Tartu» (EYE Film Institute Nether­lands). Foto: Kaader filmist

Elektriteatris tuli kolmapäeval suurele ekraanile kaks väga vana filmi. Mõlemas on näha püsse. Ühes on need Eesti sakste käes, kes tulistavad karu, teises Saksa okupantide seljas.

Uue kalendri järgi täna täpselt sada aastat tagasi linastus Tartu linnas Tähe uulitsas Ideali kinos eesti esimene mängufilm «Karujaht Pärnumaal». Tartu Postimees kirjutas sellest kaks nädalat tagasi, sest vana kalendri järgi oli see 13. veebruaril 1914.

Ajaloolist sündmust tähistaval seansil täna õhtul Elektriteatris saab vaadata seda Johannes Pääsukese ja Tõnis Nõm­mitsa filmi 35-millimeetrise koopia pealt. Saateks kõlab elavat muusikat.

Tänasel seansil

11-minutilise mängufilmi juurde näidatakse ilmselt esimest korda suurelt ekraanilt viieminutilist kroonikafilmi «Vallutatud Tartu». See kajastab Saksa okupatsioonivägede saabumist Emajõelinna veebruaris 1918.

Kroonikafilmis on näha kõigepealt erariides härrasmeest, kes tutvustab Toomel avanevat kesklinnavaadet prouale ja sõjaväevormis mehele. Pärast vaheteksti on näha kolmveerand minutit Saksa väeosade paraadmarssi raeplatsil.

Järgnevalt saab näha patseerijaid toomkiriku varemete juures, vaadet Kivisillalt raeplatsile ja vanglat Rüütli uulitsas, ülikooli peahoonet, lotjasid jäätunud Emajõel, kaldapealsel suitsetavaid vormikandjaid ja läkiläkiga tartlasi.

Kaameramees on käinud koos Saksa võitlejatega ka turul, kus ta on filminud lihakauplejaid ja vorstimüüjaid ning poisse sigarette või paberosse müümas ja neid ise pahvimas.

Kaubahoovi ees on filmilindile jäänud kundesid passivad voorimehed. Kahte saani hüppavad vormikandjad ja sõit läheb lahti. Kroonikafilmi lõpetab tänaval terariistade käiamine, taustaks Emajõgi.

Elektriteater on kutsunud tänasele pidulikule seansile mitu kõnemeest.

Filmindustegelane Jaak Lõhmus räägib eesti filmi algusaegadest. Kirjanikud Jan Kaus ja Indrek Koff astuvad üles kodumaise filmiajaloo paremaid palasid tutvustava muheda kavaga «Eesti film 101».

Film Hollandi filmiarhiivist

Esimese maailmasõja aegsete filmide digimist ehk projekti «EFG 1914» tutvustab filmiarhiivi juhtivspetsialist Mairold Kaus. Tema sõnul tuli kroonikafilm vallutatud Tartust avalikuks seoses selle projektiga Hollandi filmiarhiivist.

«Nende esindajad võtsid Eesti filmiarhiiviga ühendust asjaolude täpsustamiseks,» lisas ta. «Selgus, et film kajastab keiserliku Saksamaa okupatsioonivägede saabumist Tartu linna.»

Tartu okupeeriti 24. veebruaril 1918. Kas kroonikafilm on just sel kuupäeval üles võetud, ei ole veel kindel. Filmi tootja kohta esialgu andmed puuduvad, aga Mairold Kaus on arvamusel, et kaamera taga oli Saksa sõjakorrespondent-operaator.

Jaht ja sõda

• Eesti esimene mängufilm, poliitiline satiir «Karujaht Pärnumaal» esilinastus Tartu kinos Ideal vana kalendri järgi 13. veebruaril ehk uue kalendri järgi 26. veebruaril 1914.

• Esimese maailmasõja aegne kroonikafilm «Vallutatud Tartu» («Bezet Dorpat», 1918) pärineb Hollandi filmiinstituudi EYE kogudest.

Allikas: Eesti filmi andmebaas

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles