Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Noor pere remontis vana korteri stiilinäidiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Oma kodus heledaid toone kasutanud Merle Nestra arvates ei ole vahet, kas lapsed määrivad ära valge või kirju seina, sest puhastama peab seda ju niikuinii. Kolmeaastasele Madlile (pildil) on segaduste tekitamisel abiks pooleteiseaastane vend Jasper.
Oma kodus heledaid toone kasutanud Merle Nestra arvates ei ole vahet, kas lapsed määrivad ära valge või kirju seina, sest puhastama peab seda ju niikuinii. Kolmeaastasele Madlile (pildil) on segaduste tekitamisel abiks pooleteiseaastane vend Jasper. Foto: Kristjan Teedema

Umbes poolteist aastat tagasi sündis Tallinnas elanud Merle ja Jaanus Nestra perre väike Jasper. Kuna õde Madli oli vaid paar aastat vanem ja kahe väikelapsega tegemist palju, otsustas pere kolida tagasi Tartusse, sugulastele lähemale.

Laia tänava vana kivimaja sopilist kolmetoalist korterit oli varem tudengitele välja üüritud, korralikku remonti polnud see näinud vist mitukümmend aastat ja pesuruum oli kapisuurune.

Nüüd, poolteist aastat hiljem on Nestrad sellestsamast elamispinnast teinud avara avatud köögiga korteri, mis noppis Kodukirja aasta kodu võistluselt nii noore pere kodu kui stiilse kodu preemia.

Üht-teist veel teha

Kodu kujundamise juhtivaks jõuks on Merle Nestra, kes on ametilt raamatupidaja, kuid on juba aastaid sisekujundusest huvitatud ja mõtiskleb vahel ka hobi muutmisest elukutseks. Ta hoiab ennast kursis temaatiliste blogide ja uudistega, ostab sisustusajakirju ja teab hetketrende.

Päris omapäi ta siiski midagi ei tee ja otsused võetakse vastu koos. «Niimoodi küll ei ole, et Jaanus tuleb koju ja siis on siin midagi täiesti teistmoodi,» rääkis Merle. Kõik arutatakse kõigepealt läbi ja õnneks neil omavahel maitsed klapivad. «Ma ei mäleta, et me oleks selliste asjade pärast üldse kunagi tülli läinud.»

Merle küll nentis, et ilmselt on see suuresti tänu üheksale koos veedetud aastale, mille jooksul on hakatud asjadele ühtemoodi vaatama ja üksteist rohkem usaldama, sest esimest kahte kodu sisustades oli kokkuleppele jõuda pisut keerukam.

Nestrate korter on kõrgete heledate seintega, hele on nii mööbel kui põrandad. Merle ütles, et ta on suur Skandinaavia sisekujunduse fänn, kuid nii kaugele ta ei läheks, et kõik seinad on päris valged ja avatud köögi üks sein näiteks hallikaspruun.

Ehkki peres on kaks väikest last ja koerake, ei arvanud Merle, et valget ja heledat sisustust oleks palju keerukam puhtana hoida kui tumedat.

«Lapsed on lapsed ja loomulikult nad joonistavad igale poole,» rääkis ta. «Aga vahet ju ei ole, kas sein on valge või mingit muud värvi, niikuinii paistab see välja ja tuleb korda teha.» Kergema puhastamise huvides on valge diivan küll nahkkattega.

Päris valmis korter veel tegelikult ei ole. Magamistuppa oleks vaja öökappe ja kummutit, teleri alla kapikest, ühest väiksest toast ümber ehitatud vannituppa ka vanni. Kujutluspildid esemeist, mis sinna ideaalselt sobiksid, on Merlel olemas, nüüd tuleb need vaid mööblipoest või vanakraamiturult üles leida.

Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula rääkis, et heledaid ja kerge romantikahõnguga kodusid oli võistlusel osalejate seas palju, aga Nestrate kodus jäi žüriile silma just selle terviklik lahendus.

Harrastajaist asjatundjad

Seda, et võistlusel võidab üks kodu kaks auhinda, juhtub üsna harva, aga Tartu võistlejaga läks just nii. «Firmad, kes preemiad välja panid, ütlesid kindlalt, et nad tahavad need kindlasti sellele kodule anda,» ütles Pajula.

Kodukiri on võistlust korraldanud juba 17 aastat ning selle aja jooksul on sisustushuvilised peatoimetaja sõnul tohutult arenenud. Näiteks mõeldakse tänapäeval kogu planeering juba alguses läbi ning harrastussisustajad on teadmistelt ja võimetelt võrreldavad professionaalidega, seda suuresti tänu internetile ja välismaistele ajakirjadele.

«Ma kuulen kodudes hästi sageli seda, et ma olen ise nii palju saanud ajakirjadest ja pilte vaadates, nüüd on minu kord jagada,» ütles Malle Pa­jula.

Tagasi üles