Ilm on küll kevadiselt soe ja päikseline, kuid Kaagvere elanikud ei räägi peatsetest aiatöödest, vaid nende akendest paistma hakkavast erikooli uuest kompleksist, mis erinevalt praeguses asukohas erikoolist mõjutaks küla elu hommikust õhtuni.
Külarahvas tahab erikooli ehitamises aja maha võtta
26. veebruar 2014, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siit üle haljasala ehitatav uue koolini viiv tee võtab külalt ära mänguväljaku ja meie kooskäimiskoha,» rääkis Kaagvere elanik Madis Masing kolmekorruselise kortermaja ees tulevase tee kohal kõndides. «Maha läheb ka küla jõulukuusk ning veidi eemalt tükk kiviaeda ja neli garaaži, sest need jäävad teele ette.»
Küsimus pole selles tees, täpsustas Kaagveres elav noor pensionär Liia Kullaste, kes töötas sealses erikoolis 36 aastat. «Meie kui kodanike põhiküsimus on see, miks rahapuuduses riik ehitab 64 miljonit eurot maksva kooli siia põllule,» ütles ta. «Me pole erikooli vastu, õpilastele on tõesti vaja paremaid tingimusi. Aga ilusas pargis Emajõe ääres asuv vana koolimaja on olemas, aastaid tagasi tehti selle remontimiseks 700 000 krooniga projekt. Miks sel hoonel lastakse laguneda?»
Mikse on Kaagveres elavatel paljudel erikooli endistel töötajatel teisigi ja sellepärast kirjutasid küla 44 elanikku alla haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole saadetud märgukirjale.
Ministri asemel andis eile selgitusi haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrguosakonna juhataja Raivo Trummal.
Vana maja ei kõlba
Ta selgitas, et Kaagvere koolimaja remondist loobuti 2009. aastal, sest see töö olnuks erakordselt kallis ja ilmnes, et hoone kandekonstruktsioonide paigutus ei lase sinna rajada kooli, mis võimaldaks igale lapsele individuaalset ja tema riskidest tulenevat lähenemist. «Et kooli asukoht Mäksa vallas oli põhimõtteliselt sobiv, peeti vallaga asukoha suhtes nõu ning vald pakkus ehituseks välja kõnealuse kinnistu,» lisas ta.
Erikooli uue kompleksi juurde on kavandatud peremajad, kuid ka neisse pole Kaagvere elanikel usku. «Varem olid õpilased erikoolis paar-kolm aastat, nüüd pool kuni poolteist aastat. Mis pereelust siin rääkida,» märkis Liia Kullaste.
«Kui uues koolis hakkab õppima 76 õpilast, siis pole peremajast mingit kasu,» märkis Kaagvere kooli endine töötaja Hille Võsu. «Taevake, kui palju mässe siin üle elanud oleme. Mässu võib teha ka nelja-viie õpilasega, rääkimata sellest, kui on 76 õpilast.»
Trummali sõnul arvestati erikooli kavandamisel Euroopa ja Põhjamaade samalaadsete koolide kogemustega, konsulteeriti lastepsühhiaatrite, eripedagoogide ja teiste spetsialistide, sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumiga, arvestati õiguskantsleri ettepanekuid ning muidugi tänapäeva koolide praktikat ja kogemusi.
Projekteerimise käigus tutvusid Riigi Kinnisvara ASi spetsialistid, projekteerijad, kooli juhtkond ja ministeeriumi esindajad üksikasjalikult ka Soome vastavate koolidega.
«Erikooli asukoha puhul on oluline suure keskuse lähedus,» lisas Trummal. «Nii on võimalik leida professionaalseid töötajaid ja pakkuda tugiteenuseid. Hea ühendus suurema keskusega on vajalik ka koduga suhete säilitamiseks ja võrgustikutööks. Kaagvere erikooli asukoht vastab neile tingimustele ning uus infrastruktuur on tulevikus sobiv ka Lõuna-Eesti tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele.»
Keegi ei uskunud enam
Kõige enam häirib külarahvast aga see, et uus suur koolimaja on kavandatud vaid paarkümmend meetrit eemale kolmekorruselistest kortermajadest. «Maal on ju maad küll, kolm aastat tagasi avalikul arutelul soovisime, et kompleks tuleks kaugemale ning selleni viiv tee kulgeks küla tagant,» rääkis Liia Kullaste.
Aga 2011. aastal kolm päeva enne jõule korraldatud arutelul oli liiga vähe külaelanikke ja nende hääl jäi nõrgaks. «Oleme ise süüdi,» tunnistas Liia Kullaste. «Inimesed ei uskunud uue kooli ehitamisse, sest sellest oli paarkümmend aastat ainult räägitud.»
Trummal märkis, et Kaagvere uue erikooli ehitamine usaldati Riigi Kinnisvara ASile, mis on kogu protsessi korraldanud avalikult ja seaduses ettenähtud korras, alates detailplaneeringu koostamisest, mis oli avalik ning milles arvestati kogukonna ja valla ettepanekuid.
Madis Masingu sõnul pole arvestatud külarahva sooviga konserveerida vana koolimaja, selle katus jookseb ikka läbi.
«Me tahame, et erikooli ehitamises võetaks aeg maha ja räägitaks asi läbi ka külaelanikega,» ütles Liia Kullaste. «Kui erikool peab siin olema, siis olgu vanas majas. Siis on kool küla ühes servas ja inimesed elavad teises servas. Muidu tekivad külla lihtsalt uued varemed juurde.»
Riigi Kinnisvara AS soovib Kaagvere erikooli 2600-ruutmeetrise peamaja, peremaja ja kuue rühmakodu ehitaja leidmiseks riigihanke välja kuulutada sel või järgmisel kuul. Uus koolikompleks peaks valmima 2015. aasta sügisel, raha selleks tuleb riigieelarvest.