Turvaline kergtee sirutub Tartust Lähteni

Jõgeva maantee äärne ligi 4-kilomeetrine kergliiklustee katkeb praegu Maramaa külas Ranna tee bussipeatuses. Foto: Margus Ansu

2007. aastal vaid Maramaa külani valmis ehitatud Tartu-Lähte kergliiklustee peaks Tartu valla plaani kohaselt päris valmis saama tänavu sügisel. 6,3-kilomeetrine jätkulõik läheb maksma umbes 700 000 eurot.

Tartu vallavanema Aivar Soobi sõnul laekus valla korraldatud riigihankekonkursile kaksteist pakkumust. Võidupakkumuse teinud firma nime saab Soobi sõnul avaldada siis, kui on kontrollitud pakkumuste vastavus konkursitingimustele.

Millal kergliiklustee ehitus lahti läheb, ei osanud vallavanem öelda, kuid märkis, et konkursitingimuste järgi peab töövõtja saama ehitusega mäele hiljemalt selle aasta 1. novembriks.

0,7 miljoni eurosest ehituskulust katab 380 000 eurot Tartu vald oma eelarvest. 320 000 eurot on ettevõtluse arendamise sihtasutuse abi.

Sillal tee poole kitsam

2007. aastal samal ajal Jõgeva maantee kapitaalremondiga valminud kergtee linna piirist Maramaa külla katkeb praegu Ranna tee bussipeatuses. Jalgrattureil tuleb eeskirjakohaseks edasisõiduks minna risti üle maantee ja liikuda edasi sõidutee paremas servas.

Tinter-Projekti koostatud tehniline lahendus näeb ette kergliiklustee jätkamist Jõgeva maantee lääneküljel, ehkki juba mõnesaja meetri pärast teeb kolme meetri laiuse asfaltlindi äramahutamise keerukaks möödumine mitme talu väravast.

Tinter-Projekti projekteerija Arvo Vahtra nentis, et muidu maanteest kaheksa kuni kümne meetri kaugusel kulgev kergtee surutakse talude juures otse maantee serva, kuid kitsendada pole seda siiski tarvis. Nagu Tartu pool Müta ja Nõmmiku bussipeatuse vahel, tuleb sealgi kahe külgepidi kokku ehitatud tee piirile kergliiklejate kaitseks põrkepiire.

Võiblas hakkab kergtee kulgema mõlemal pool maanteed, idapoolses maanteeservas on ligi poole kilomeetri pikkune valgustatud kergteelõik juba olemas.

Arvo Vahtra nentis, et keerukaim osa nii projekteerijale kui tulevasele ehitajale on kahtlemata Jõgeva maantee ja Kärkna tee ristmikul. Kergtee teeb pärast Amme jõe silla ületamist looga vasakule, läheb üle ohutussaare ning naaseb siis maantee lähedale.

Kuna maanteesilla laiendamine ega uue kergteesilla ehitamine ei tulnud kalliduse tõttu kõne alla, surutakse muidu kolme meetri laiune kergtee Kärkna sillal poole kitsamaks. Olemasolevaisse teepiirdeisse tehakse kergtee läbiviimiseks mulgud ning ohutussaar ehitatakse ümber. Saare keskele tuleb ülekäigurada.

Lisaks kergliiklustee mahukaile muldkehadele tuleb Kärkna ristmikul täita osaliselt teeäärset tiiki ning ehitada enam kui saja meetri pikkune truup, mis hakkab asendama praegust kuivenduskraavi.

«Seal on kitsas ja keeruline koht, kus maaomanik kergliiklusteed oma maa sisse ei lubanud,» kõneles Vahtra. «Kergliiklustee koos sajameetrise truubiga tuleb mahutada maantee ja eramaa vahele.»

Lepingud veel sõlmimata

Kõik metallist põrkepiirded saavad turvalisuse suurendamiseks puitkatte. Arvo Vahtra selgitusel peavad puitprussid vältima eeskätt võimalust, et rattur või rulluisutaja vigastaks end kukkudes vastu teravaid metallservi ja poldiotsi.

Aivar Soop kinnitas, et kergliiklustee alla jäävate kinnistute omanikega on põhimõttelised kokkulepped sõlmitud.

«Mul on vaja veel nendega kirjalikud lepingud sõlmida, tööd on seal palju,» nentis Soop. «Kõigiga on räägitud, aga juriidiliselt pole asjad lõpetatud.»