Päevatoimetaja:
Aime Jõgi
(+372) 739 0359

Fantaasia viib argielust eemale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kunstnik on oma teostele pannud selliseid allkirju nagu näiteks «Kohtumine targa hommikuga» (1996, vasakult), «Sisalike öö» (2003) ja «Putukad klaasil» (1996).
Kunstnik on oma teostele pannud selliseid allkirju nagu näiteks «Kohtumine targa hommikuga» (1996, vasakult), «Sisalike öö» (2003) ja «Putukad klaasil» (1996). Foto: Kristjan Teedema

Albert Gulk peab loomisajendiks põgenemist igavast argisusest. Nagu ta ütleb, annab kunst talle võimaluse teha oma elu huvitavaks, ja just fantaasiamängud on need, mis toidavad seda eesmärki.

Albert Gulki loomingus on esikohal joonistus ning akvarell, kuigi viljelenud on ta vähesel määral ka õlimaali.

Kunstnik ise peab end eeskätt ikkagi joonistajaks, kuna selles žanris on võimalik oma mõtted otsekohe paberile panna, et tabada see õige meeleolu, mis mõne aja pärast on juba kadunud. Sellest tulenevalt on Gulki loomingus ülekaalus just joonistus ning akvarelli on märksa vähem.

Maalimisel on värvikoosluse paikapanemine Gulkile üks suurimaid proovikive. Kõigepealt alustab ta vitraažilikust joonistusest ning siis hakkab ta valima värve, mis lõpuks moodustavad peene mosaiigi. Selline tehniliselt aeganõudev teostus loob kujutatud sisust väga tervikliku ja sidusa mulje.

45. sünnipäeva puhul E-kunstisalongis avatud Albert Gulki näitusel, mis on ka austusavaldus kunstnikule tema 45. sünnipäeva puhul, on viis suurt akvarelli ja sama palju joonistusi ajavahemikust 1991–2011. Näituse teosed kuuluvad erakogudesse.

Hannes Varblane on kirjutanud, et Gulk moonutab oma loomingus tegelikkuse ulmehulluslikuks. Tõepoolest on maalidel ja joonistustel askeldavad tegelased pärit unenäolistelt maastikelt, kuid kas pole Gulk seeläbi loonud uue tegelikkuse, mitte ainult moonutanud siinset.

Töötades ühe teose kallal, on Gulk väga tähelepanelik iga teda ümbritseva detaili vastu. Need väikesed nüansid lisavad tema teostele aga hoopiski põneva lahenduse: olgu selleks siis värvikate tegelastega pikk jäätiseputka järjekord või pühapäevane vanakraamiturg.

Niisama huvitavad nagu teosed ise on ka nende pealkirjad.

Intrigeerivad pealkirjad

Pealkirja saab töö juba joonistamise ajal. Gulk püüab sellega ühelt poolt anda vihjet kujutatu sisu kohta, kuid teisalt muuta joonistus või maal veelgi intrigeerivamaks.

Nii muutub pealkiri teose lahutamatuks osaks, E-kunstisalongis näiteks «Kohtumine targa hommikuga» või «Roostes kärbsed».

Praeguselt näituselt on kunstnikule üks südamelähedasemaid 1991. aastal valminud joonistus «Võru bussipeatus».

Gulk mäletab veel täpselt, mis ajendas teda teost joonistama. Pikad järjekorrad kioskites, bussijaamades – tegelikult igal pool –, ja kõik need põnevad jutud, mida sai kuulda, ning inimtüübid, kellega võis järjekorras tutvuda.

Väljapanekut E-kunstisalongis (Raekoja plats 20) saab vaadata 1. märtsini.

Albert Gulk

• 1969. aastal Antslas sündinud Albert Gulk sai oma esimesed kunstiteadmised Tartu kunstikoolist.

• Lõpetas Tartu ülikooli maali erialal 1996. aastal.

• Kuulub 1988. aastal asutatud kunstnikerühmitusse, äsja Tartu kultuurikandjate tseremoonial aasta kutselise koosluse tiitli pälvinud Kursi koolkonda.

• Näitustel osalenud 1988. aastast.

• Ado Vabbe kunstipreemia pälvis 2009. aastal.

Allikas: E-kunstisalong

Tagasi üles