Möödunud nädalal avas Eesti Spordimuuseumis uksed näitus «Gaas Põhja 2. Veemotosport Emajõelinnas», mis tutvustab siinsete sportlaste saavutusi ning ka sõiduvahendeid.
Veemotosportlaste saavutustest sündis spordimuuseumis näitus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuseumi ja Tartu Kalevi veemotoklubi koostöös valminud esinduslikul näitusel saab näha nii praegust maailma tipptehnikat kui ka poole sajandi taguseid veeliikureid. Vaatamiseks väljas on maailmameistrikarikad, uhkeid trofeed ja palju muud temaatilist.
Väljapaneku avamisel kõnelesid nii spordimuuseumi kui veemotospordi esindajad. Üheskoos tõdeti, et pruugib vaid mõnel tartlasel veemoto tiitlivõistlustele minna, kui kohe täieneb auhinnakapp. Nii on see olnud vähemalt viimastel aastatel, mil näiteks OSY-400 paadiklassi maailmameistri rändkarikat pole kolmel järjestikkusel aastal Tartust minema viidudki.
Näituse koostajad ei sukeldunud tagasivaates väga kaugesse minevikku, sest on teada, et Kvissentalis tegutsevad veemotoristid juba 85 aastat. Teated esimestest võidusõitudest Emajõel pärinevad aga juba 100 aasta tagant. Tõsisemalt hakati Emajõel veemotospordi võistlusi korraldama 1954. aastal.
Sõnavõttudest jäi kõlama seegi, et tartlased pole paadiehitusel kunagi usaldanud kedagi teist peale iseenda. See on olnud ka siinsete veemotosportlaste edu põhjuseks. Kui lugeda kokku erinevate masinaklasside viimaste aastate tiitlivõidud, tuleb tõdeda, et siinsamas Kvissentalis valmivadki praegu käsitööna maailma parimad võistluspaadid.
Tiitleid toonud aluste kõrval saab näitusepublik näha ka näiteks seda, mida kujutab endast Hando Kruuvi «põrgumasin». Kruuv nimelt sõitis Emajõel sel moel, et pani jalgade otsa suusad ning hoidis käes paadimootorit, tuisates nii mööda vett aukartust äratava kiirusega.
Tartu Kalevi veemotoklubi on Eesti edukamaid spordiklubisid, mille sportlased tõid ainuüksi 2013. aastal treener Üllar Põvvati eestvedamisel võistlustelt kokku kolm maailmameistritiitlit, ühe Euroopa meistritiitli ja kuus erinevat värvi medalit tiitlivõistlustelt.