Jalgpallurist klaverivirtuoos nopib järjest võite

«Minu lemmik on kaitsja John Terry Chelseast,» lausus Tammekas treeniv noor klaverimängija Arko Narits. Foto: Margus Ansu

Kui Arko Narits (14) üheksa aastat tagasi sugulaste vanal pianiinol koerapolka selgeks õppis, ei osanud ta sugugi arvata, et just klaverimängul on tema edasises elus sedavõrd tähtis roll.

Nüüdseks on Tamme gümnaasiumi kaheksandasse klassi jõudnud Arkost saanud nii kõrgel tasemel noor pianist, et oma vanuseklassis ei leidu talle võrdset Eestis ega Baltimaades. Selle kinnituseks on pikk nimekiri viimaste aastate konkurssidest, kus ta on paari erandiga vaid esikohti tunnistanud.

Erinevalt tavapärasest olukorrast, kus mudilane viiakse muusikakooli mõnda pilli õppima ikka vanemate soovil, oli ema Anneliga Arkol vastupidi. «Kui ütlesin emale, et tahaksin muusikakooli õppima minna, siis alguses oli ta vastu, kuna see olevat nii raske,» meenutas Arko.

Lõpuks jäi ema nõusse ning kaheksa aastat tagasi alustas Arko klaveriõpinguid Tähe tänaval asuva Tartu 1. muusikakooli eelklassis. «Ja siis toodi see pianiino Tallinna lähedalt meie Tartu-maja teise korruse korterisse. Mäletan, et mehed, kes pilli üles tassisid, ütlesid, et enne seitsmendat klassi ei tohi ma muusikakoolist ära tulla,» muigas noor pianist.

Pianiinot vedanud meeste korralduse on Arko täitnud kuhjaga. Ehkki klaveril on tulnud võistelda sedavõrd tugeva konkurendiga nagu jalgpall. «Lasteaias üks poiss käis jalgpallis ja kutsus mind ka,» lausus praeguseni Tammekas treeniv Arko. Ta ei pea sporti muusikaõpinguid segavaks tegevuseks.

Kui aga aus olla, siis möödunud aasta lõpus jäi Arkol just jalgpalli tõttu sõitmata Kaunasesse konkursile. «Murdsin trennis pöidlaluu ja sõit tuligi ära jätta,» lausus ta.

Tänavu jaanuaris käis ta aga lausa kahel rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil Lätis. Valmierast tuli esikoht ning eripreemia säravaima esituse eest. Madonast samuti esikoht ning lisaks grand prix.

Visa töötegija

Arkot kaheksa aastat õpetanud Tiiu Noore sõnul pole teismeline noormees sündinud imelaps, küll aga visa töötegija. Nädalavahetustel harjutab ta umbes kuus tundi päevas. Koolipäevadel, kui jalgpallitrenni ei ole, kaks-kolm tundi. Et näpud soojaks saada, tuleb alustada heliredeli ja etüüdidega ning juba see võtab vähemalt tunni.

Viimased kaks aastat on Arkole usaldatud lausa muusikakooli võti, et ta saaks tiibklaveril harjutama tulla ka siis, kui maja on suletud. «Ükskord käisin isegi jõululaupäeval, sest harjutada tuleb kindlasti iga päev,» lausus Arko.

Oma õpetajale jagab ta kiidusõnu: «Minu praegune tase on tema töö. Ta on hästi järjekindel ja nõuab palju, aga kui on piisavalt harjutatud ja töö on tehtud, siis on meil tore. Ilma tööta ei tule ju midagi ja seda ta üritabki mulle selgeks teha.»

Kuigi koormus on meeletu, ei paista Arko näost tüdimust. Vastupidi. Senised saavutused motiveerivad teda aina rohkem. Praegu on tema repertuaaris kuus teost sellistelt suurnimedelt nagu Johann Sebastian Bach, Ludwig van Beethoven, Camille Saint-Saëns, Jean Françaix, Ferenz Liszt ja Urmas Sisask.

Koos varem selgeks õpituga suudaks Arko peast ära mängida 13-14 suurteost. «Aga koerapolkat ma vist isegi ei oska enam. Ükskord klaveriõpetaja üritas seda mulle meelde tuletada, aga ...» naeris noormees. Ta tunnistas, et ka nüüdisaeg-set popmuusikat ta eriti ei mängi.

See aga ei tähenda, et ta kuulakski vaid klassikat. Oma lemmikansambliks nimetab Arko Noorkuud, meeldib ka Tanel Padar, Metsatöll, Lääne muusikutest näiteks Eminem.

Oma suureks eeskujuks peab ta maailmakuulsat pianisti Daniel Barenboimi ning Eestist Rein Rannapit. Viimast on Arko mitmel korral ka järele teinud.

Alati saab paremini

Vaadates noormehe suurepärast klaverimängu tekib paratamatult küsimus, kas siit on veel võimalik paremaks minna. «Kindlasti. Viimasel kahel konkursil on kõik žüriiliikmed pannud mulle 24 punkti, mitte 25, mis on maksimum,» lausus Arko.

Oma tugevaimaks küljeks peab ta väljendusoskust. Näiteks viimasel Läti konkursil sai ta ka kõige säravama esineja tiitli. «Klaveril on 88 klahvi ja võidab see, kes oskab ennast nendega kõige paremini väljendada,» ütles Arko.

Siiski ei tohi muusikapalasse nii tugevalt sisse elada, et see hakkaks esitust segama. «Kunagi liikusin kehaga väga palju, aga mida suuremaks olen saanud, seda rohkem öeldakse, et ma ei õõtsuks nii palju. See hakkab segama tehnikat ja kui pikalt mängida, väsid kiiremini ära,» selgitas Arko klaverimängija saladusi.

Oma oskuste lihvimiseks on ta võtnud tunde tuntud klaveriõpetajalt Arbo Valdmalt, kelle harjutused nõuavad erilist pingutust. Näiteks klaverit on tulnud mängida suure võimlemispalli peal tasakaalu hoides või mõnd eset pea peal kandes. «Ükskord kukkusin maha ka,» muigas noormees.

Vaatamata saavutatule pole Arko kindel, et hakkab tulevikus leiba teenima muusikuna. «Võib-olla lähen hoopis lennuakadeemiasse. Mulle pole see mingi traagika,» sõnas Arko, kellele pakub lennundus sama suurt huvi kui klaverimäng.

Muide, koolis on Arkol kõik viied ning tema lemmikaine on matemaatika. Esialgu liiguvad mõtted siiski Elleri muusikakooli ja Eesti muusikaakadeemia poole. Kas see nii ka läheb, näitavad lähiaastad. Märtsis ootab Arkot aga juba uus konkurss Riias.


Arko Naritsa saavutused

• 1. koht Ago Russaku noorte pianistide konkursil (2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013).

• 1. koht EMKK konkursil «Robert Schumann 200» (2010), 1. koht EMKK konkursil «Ferenz Liszt 200» (2011), 2. koht EMKK konkursil «Eesti kõla» (2012), 1. koht ja eripreemia parima klassikalise suurvormi esituse eest EMKK konkursil «Eesti kõla II» (2013).

• 1. koht Eesti muusikakoolide liidu klaveriõpilaste konkursil (2011 ja 2013).

• 1. koht Eesti noorte pianistide konkursil H. Elleri muusikakoolis (2012).

• 1. preemia pianistide konkursil «Mängime Ellerit» G. Otsa muusikakoolis (2012).

• Eripreemia oma maa parima teose esituse eest rahvusvahelisel Fr. Chopini konkursil Narvas (2012).

• 1. koht rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil Siguldas (2013).

• 1. koht rahvusvahelisel J. S. Bachi konkursil Narvas (2013).

• 1. koht ja grand prix rahvusvahelisel Janis Norvilise noorte pianistide konkursil Madonas (2014).

• 1. koht ja eripreemia säravaima esituse eest 19. noorte pianistide konkursil Valmieras (2014).