Aju elektriimpulsse on Eestis mõõdetud 50 aastat

Tartu Ülikooli Kliinikumi EEG-uuringu ambulatoorses kabinetis jälgivad neuroloog Aleksei Rakitin ja õde Gerli Visnapuu, kuidas nende elektroodidega varustatud patsiendil seal läheb. Foto: Sille Annuk

Viiskümmend aastat tagasi otsustas Tartu noor arst Leo Ora testida iseenda peal uutmoodi aju uurimise aparaati. Registreerimisraamatusse kirjutati ta nimi tindiga sisse ja kõrvale lahtrisse sõna «terve».

Veel samal päeval tehti samasse uuringuraamatusse järgmine sissekanne. Aju elektrilist aktiivsust mõõdeti ka 64-aastasel Peeter Kangrul, kellest sai esimese elektroentsefalograafia ehk EEG-uuringu läbi teinud patsient Eestis.

See kõik tähistas uut ajastut. «Tõenäoliselt tänavu 1. juuni paiku teeme me 50 000 EEG-uuringu,» sõnab Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku dotsent Sulev Haldre. «Väga kenasti selle ajalise juubeliga satub kokku ka ümmargune arv uuringuid.»

Eile keskpäeval lamas Tartu Ülikooli Kliinikumi elektro-entsefalograafiauuringu ambulatoorses kabinetis aga naine, 19 elektroodi peas, kõrval arvuti ja monitoriekraan, millel liikusid ärevalt siksak-jooned, registreerides ta aju bioelektrilist aktiivsust igal hetkel.

Krambihaigused

EEG-seadmed on tänapäeval närviarstidele hädavajalikud mitmesuguste krambisündroomide uurimiseks ehk epileptiliste hoogude diagnostikaks. Samuti intensiivravi tingimustes ajusurma diagnoosimisel ning veel mõnede keeruliste seisundite vaatlemiseks.

Sellel patsiendil, kes pildi peale sattus ja kes ei soovinud oma nime öelda, paluti eelmisel ööl mitte magada. Väike kurnatus aitab krambihaiguse tundemärkidel paremini ilmneda ning et uuringuaeg võib kesta kuni 5 tundi, saab patsient oma unevõlga kabinetivoodis natuke ka järele magada.

50 aastat tagasi tuli EEG-uuringut läbi viia aga mitte tavalises toas, vaid varjestatud tingimustes, et argimaailma elu võnked aparaadi mõõtmisi ei segaks.

Ka tulid aju lainetüüpe peegeldavad siksakjooned tollal nähtavale tindiprinterist pika paberribana, mida siis hiljem käsitsi volditi ja lapiti, enne kui neid võrrelda andis.

Sulev Haldre ütleb, et oma olemuselt on elektroentse-falograafia ikka seesama, mis poole sajandi eest. EEG mõõtis ja mõõdab aju eri osade närvirakkude elektriimpulsse. Siiski on nüüd tegu digitaalse seadmega, mis on kordi töökindlam, tundlikum ja täpsem ning mis annab võimaluse registreerida korraga kogu andmepakett.

Närvikliiniku juht, professor Toomas Asser lisas, et tänapäeval on nende kliinikus ka videotelemeetriline EEG-uuringu võimalus.

See tähendab, et lisaks aju bioelektrilise aktiivsuse jälgimisele jäädvustatakse kõik patsiendi nähtavad liigutused. Professor Toomas Asser selgitab, et nii saab eristada  krambihoogude tüüpe ja teada, kas patsiendil on epileptilise päritoluga krambihood või on tegemist millegi muuga.

Ajusurma mõiste

50 aastat tagasi haarasid Tartu närvikliinikus uuest uuringuvõimalusest hasartselt kinni aga arstid Leo Ora, Matt Mägi ja Ernst Raudam.

Peagi formuleeriti uus mõiste – ajusurm. Probleemi teadusliku analüüsi tulemusena valmis Matt Mägil kandidaaditöö, millel oli kaalu mitte ainult tollases N Liidus, vaid kogu maailmas.

EEG sünnipäev

• 26. mail möödus 50 aastat esimese elektroentse-falograafiauuringu (EEG) tegemisest Eestis.

• Elektroentsefalograaf on seade peaaju bioelektrilise aktiivsuse mõõtmiseks. Patsiendi peanaha või aju pinnale asetatakse elektroodid, mille abil registreeritakse aju närvirakkude toodetud elektrilaineid.